Vancouveri olümpia ja Eestiga on igavene jama. Nad ei saa omadega üldse läbi (ajavahe 10 tundi). Nimelt siis, kui siin hommikused võistlused lõppevad, on Eestis hilisõhtu ning lehtede deadline'id lähenevad mürinaga. See tähendab meile seda, et peame võistlusjärgsed pildid/lood ahvikiirusel Tallinnasse saatma.
Ühesõnaga alkoholism ei põhjusta ka nii suurt närvirakkude kadu kui töö Vancouveri olümpial. Ok, senini ei saa viriseda, sest leht pole tühjaks jäänud. Aga väike lisamärkus... Oleme kohapeal olnud vaid ühe päeva ja miinus miljardi ajuraku võrra.
Kui arvestada esimese töö kiiruse (pildistatud 10min jooksul) ja kvaliteedi suhet, siis ütleks matialaverlikult, et pole paha...
Vaeseke:) Katsu ellu jääda. Kujutan ette kuidas mul oleks olnud elevus, kui ma oleks saanud sinna minna nt tööle, aga no et kui siukse zombina peab seal elama, siis on küll tiba kehva:P Ära jooma kuku:P ja pane täie rauaga fotokas plõksima;)
ReplyDeleteEve