9. päev: tuulevaikus!

Tuju on hea! Pressikeskusesse tulles peame läbima kontrollväravad, kus meie akrediteeringu triipkood läbi piiksutatakse. Seejärel valib arvuti juhuse põhjal välja, kes peab lennujaamadele sarnase turvakontrolli läbima. Viieminutiline protseduur koosneb jope seljast võtmisest, taskute tühjendamisest ja poolerootilisest läbikatsumisest. Et asi põnevam oleks, leppisime kolleegidega kokku, et see, kes "vahele jääb", peab teistele õlle välja tegema.

Just jõudsin pressikasse. Ise pääsesin puhtalt, kuid kolleeg Märt Roosna peab mulle õlle tegema. Õnnejõõvastusest karjusin üle turvaruumi: "yes, and there's a beer!!", mille peale seltskond lõkerdama hakkas: "nice games you have, guys!" Indeed, indeed!

Päev oli ebamäärane. Sellest suurt ei kirjutakski. Lisaks vaid mõned pildid. Aga, et lugejatel minu blogis käimine ajaraiskamiseks ei muutuks, mõtlesin siiski millestki huvitavast kirjutada.

Kõigepealt pildid:

(Aivar Rehemaa klassikaline üksindus)

(Rehemaa lati alt läbi laskumine)

(Roheline mehike ja punane norrakas Sundby)

(Kaotuse pisarad, George Gray)

(Ei läind jälle nii, kuis võinuks.. Kaspar Kokk)

Lühidalt siis sellest, kuidas suusatamise pildistamisel kaamerat sean enne kui nupule vajutan.
PS! See, kes fototehnilist juttu ei seedi, ärge hakake ennast üldse vaevama..

Esiteks on talialade puhul tähtis korrektne suusataja säritus. Automaatprogramme (Av, Tv, P jne) kompensatsioonita eriti usaldada ei saa. Kuna suure osa pildist täidab ere lumi, siis automaatika hakkab lund keskmiseks halliks (18% hall) säritama. Kui ere lumi on keskmine hall, siis suusataja on must. Seda me ei taha.

Sestap peakski poolautomaat programmide puhul kasutama kompensatsiooni. Päripäikest (siis kui lumi on ere ning suusataja nägu paistvast päikesest samuti) kasutaks 0,5-1 EV (Exsposure Value) suurust ülesäri ning vastupäikest (siis kui lumi on tunduvalt eredam, kuid suusataja) 1-2 EV suurust ülesäri.

Põhiline on see, et ükski pind pildil ei läheks digikaamera dünaamiliselt ulatusest välja. Ehk, et lumi ei läheks nii valgeks, et seal detaile ei oleks ning et mets ei läheks nii tumedaks, et sealgi mingit infot poleks. Dünaamiline ulatus digikaamera puhul on +-2 EV-d. Kui säritame lume +2EV on seal veel detail olemas, kuid kui säritame +3EV, siis juba mitte. Tumedate alade kohal sama asi. Seega peakski kompensatsiooni kasutama maksimaalselt 2EV raames.
(Puust ja punaseks: -2 EV puhul on mets täiesti detailitu must. +2 EV puhul on taeva heledam koht detailitult hele ning 0EV puhul on mõlemas detail olemas.)


Ise pildistan manuaalrežiimis ning vaatan silmanurgast viewfinderist kaamera eksponomeetrit. Tunde järgi üritan pildistada 0,5-2 ülesäri. Üldiselt säritusega enam eriti ei eksi...

Ava ja säri valik sõltub täiesti valguse tingimustest ja vajadusest. Säriaega alla 1/640 ei tahaks lasta, sest siis ei pruugi suusataja kaamera värisemise tõttu päris teravaks jääda. See oleneb muidugi objektiivist fokaalkaugusest, mida pikem toru, seda kiirem säri. (muidugi annab pildistada ka 1/250s ja madalamate säridega, ent kindluse mõttes oleks parem kasutada kiiremat säri). Üldine reegel on, et säri ei tohiks olla aeglasem, kui objektiivi fokaalkaugus. 15mm objektiiviga 1/15s, 50mm-1/50s jne.


Ava seevastu sõltub sellest, millisena ma tausta tahan pildile jäädvustada. Lahtisem ava tähendab pisemat teravussügavust (DOF- depht of field). Kui taustal on publik, teen ava võimalikult lahti, et saada pehme ja sume värviline taust. Kui aga taustale jäävad mäed, siis keeran ava kinni, et mäed liigselt uduseks ei läheks. Kõik sõltub taustast!

(Ava 7.0, säri 1/2500 @ iso 100)

(Ava 2.8, säri 1/1250s @ iso 100)

ISO proovin hoida minimaalsena, et sada kvaliteetsimat faili, kuid vajadusel kasutan kuni 1600 (seda küll vaid EOS 1D mark IV puhul) ning äärmuslikel juhtudel ka rohkem.

Valgusbalantsi üle üldiselt ei muretse, sest pildistan alati täisresolutsiooniga RAW faili (mille kuradi pärast ostan endale 16mp kaamera ja kasutan keskmist jpeg. faili???). Seega korrektsiooni saan teha Photoshopis.

Nii, mis veel.. Alati kasutan Ai Servo (Artifical Intelligence Servo) teravustamist ning seda keskmise täpi järgi, vahel liikuvate objektide fookuses hoidmise puhul kõigutan punkti, kuhu vaja. Teravustama ei pane pildistamisnupu poolepeal hoidmisega vaid pöidlaga tagumist exposure lock (*) nuppu hoides (backbutton focusing), mida saab sättida custom functionite alt.

(Selle pildi puhul nihutasin teravustamispunkti paremale, et liikuv Kiku fookuses püsiks)

Tänaseks aitab. Mingi päev räägin veidi järeltöötlusest ka. Homme on hokipäev. Tšehhi- Venemaa ja Rootsi- Soome. Lahedad pildid tulekul.. Stay tuned!