Rock ehk Leppik vs. Kalev ehk Vigased

Täna oli mõttetu mäng. Selles suhtes, et võitis õige meeskond ja ilusti kenast toredalt aga mida kuradit ma pildistan kui juba esimesel poolajal on selge, kes võidab?? Esimesel veerandajal sai paar emotsionaalset kaadrit. Vigastustest räsitud Kalev lihtsalt ei suutnud Rockile midagi vastu panna. Edasi oli juba lihtsalt lõbus- rusikad taevasse ei lennanud.

Pistsin siis jällega ühe kaamera korvi konstruktsiooni külge (mitte klaasi taha). Kahjuks midagi eriti lahedat peale ei jäänud. Kui seekord kasutasin 16-35mm objektiivi umbes 20mm peal, siis järgmine kord krutin otsa suts pikema toru. Saab ehk midagi konkreetsemat pildile. Tartu korvid on vastiku ehitusega. Torud, mille külge kaamera peaksin kruttima on väääääääääga ebastabiilsed. Üsna kindel, et kaamera ragistatakse kinnitusest lahti.

Esimene finaal on laupäeval, seniks... Tänased pildid:

(Korvi konstruktsiooni remote kaamera vaatenurk)

(Kaamera ise asus siis...)

(Esimese veerandaja üksik emotsoon)

(Esimese veerandaja teine emotsioon)

(Mängu lõpp: "Tänud kossujumal, tõid võidu õigele võistkonnale!")

(Lepik ja posu eufooriat)

(Ärge toppige oma asju teiste ninadesse!!)

Ja kui mul oleks võimalus lehte kujundada, siis kujundaksin ma sinna sellise pildi.....

Laupäevani.. Tsau!

Kui üks võistkond viskab rohkem korve, siis ta võidab... Muide!

Jälle saabusin saali 3 tundi varem, et pooleli olev projekt korvi taguse kaameraga lõpule viia. Enne mängu küsis Talts, et palju sul neid kaameraid olema peab. Vastasin, et kolm. Kaks tükki käes ja üks kossu laua taga. Talts muigas ja pakkus mulle täna parima pildi. Tänud, Talts!

Eelmisel korral sisse lipsanud vead tegin täna korda. Teravuse sättisin kaugemale, iso tõstsin 2000 peale ja säri 1/800ni. Eos 1D mark 3, keppkaamera puhul on iso 2000 OK.

Tänagi ei õnnestunud tegelintskitel kaamerat alla raputada. Laup kattus külma higiga kui Fisher soojendusel maavärina/tsunami/tuumapommi/vulkaani purskega sarnase võimuga donke ladus. Manfrotto on tase, nii kõva kui....

Mäng oli ka hea. Õige meeskond võitis. Emotsioone oli, mängijad/akrobaadid pakkusid hetki. Lahe!

(Keerles keerles vastu seina)

(Todd'i 21 sanga. Selliseid esitlusi ootaks tihemini. Hea mäng!)

(Miks ei vehkinud rusikatega Tanel Tein?? Fotograafidele võiks ka mõelda:S)

(Põlv läks. Kui kehvasti, ei tea. Homme saab teada)

Ja remote kaamera pildid.... Teravus paigas, peegeldusi eriti ei ole, säri hea, hetked head.. Ise olen rahul!

Neljapäeval siis viimane mäng. Stay tuned;)

Learn the light, see the light, be the light!

Mõned postitused tagasi nähvas keegi, et tahaks minult näha rohkem loomuliku valgusega pilte.
Sellega on asi sedapsi, et kui valgus on kehv (ehk siseruumides 95%) siis peaks võimalusel valgust parandama, ehk välgupoisid kotist välja krabistama. Kui aga valgus on huvitav, siis peakski seda sellisena kasutama.

Hea näide oli mõned nädalad tagasi, kui Kristina Smigun-Vähi olümpiaraamatu esitlusel allkirju jagas. KÕIKIDEL fotograafidel olid sähvitsad töös. Laest paistsid aga teatri spot valgustid täpselt Kristinale pähe ja tema nina ette lauale. Laualt peegeldas valgust raamatu valgetelt lehekülgedelt talle ilusti näkku. Pähe ja näkku... Sobib! Pähe= separation light (taustast eraldusvalgus) ja näkku= fill light (ehk täitevalgus).

Välguga löödi Smigu nägu pannkoogiks. Mille kuradi pärast see hea on?? Ju on nii harjutud. Kui sees, siis välguga. Kui õues, siis ilma. Nonsense.






70-200mm f2.8 sebra kere otsa ja portreesid pommitama. Okei, ka selle valgusega saab nuriseda, kuid kindlasti on see parem kui fläshbäng..

See kaotus ei läinud kohe mitte...

Seeria esimene mäng, mis oli juba mängu moodi. Nii Rock, kui ka Cramo said aru, et ega siia nalja ei tuldud tegema. Actionit jagus.

Kui esimene Rocki kaotus oli OK. Panigi mehed mõtlema, siis selle kaotusega ei saa ma enam rahul olla. Asi läheb Rockile liiga pingeliseks.

Esimene poolaeg tiksusin lainurgaga korvi all. Niikuinii on tähtsamad hetked mängu lõpus. Esimesel poolajal mängijad soojenevad. Nõnda minagi. Päris hea soojendus oli:









Aga soojendus sai läbi... Cramo ei tabanud lõpus, Rock ei tabanud lõpus. Aga Cramo tabas rohkem. Kõigele lisaks Tein, kes oli Rocki prohvet, langes lahingus... Sellega lootused kustusid!

(Teini 5. viga)

(Mängu viimased sekundid)

..ja jäämegi ootama järgmist mängu. Tsau!

Triibuline A le Coq

Eelmine nädal pidin pildistama... (kas ma mitte igat postitust niimoodi alusta??) Proovime uuesti...

Iga kord kui ma kuhugile spordisaali satun, kus triljardeid (triljon ja miljard ühes) kordi pildistanud olen, proovin alati leida midagi uut. Võrkpalli pildid võrgu kohalt on igavad. Nagu tordiga sünnipäevakaardid "Palju õnne sünnipäeva-ga!". Totter.

Seekord Selveri ja Pereleiva kohtumisel Tartu A le Coq'i spordihallis paistis küljeakendest päike. Ad astra! Terve esimese geimi tiksusin selle päikesetriibu ümber. Kokkuvõttes läks lehte pilt "Palju õnne sünnipäevaks!" pildiga aga ise olin vähemalt rahul. MIDAGIGI ERILIST made my day!

(Triip)

(..ja triibused)

Homme Rock - Cramo.. Ehk siis ultimate blogging hooaeg...

Peaaegu... aga mitte päris...

Täna mängust ei räägiks. Räägiks hoopis nõmedustest...

Saali läksin kolm tundi varem. Seda selleks, et paigaldada kossu laua taha remote kaamera. Manftotto magic arm kinnitatuna laua konstruktsiooni külge manfrotto super clampiga hoidis kaamerat. Teravuse ja särid panin käsitsi enne mängu paika.

Oi blin, kuidas ma higistasin, kui Rocki pallurid soojendusel rämedaid donke uhasid. Kaamera võdises nieet... Jube!! Nagu oleks poistel sportlik võistlus- kes suudab kaamera alla kukutada. Õnneks ei õnnestunud. Seekord.

Minu käes oleva kaamera peal oli PocketWizard MultiMax saatja ja laua taga oleva kaamera peal siis vastuvõtja. Kui mina oma kaamera nuppu vajutasin, klõpsas ka teine kaamera. See selgitab päris hästi, miks ma täna 1800 pilti tegin.

Piltide hulk ei tähenda aga kahjuks kvaliteeti. Kvaliteedi viis alla ka tõsiasi, et käes olev kaamera oli EOS 1 D mark 3, mille teravustamisprobleemid on fotograafide ajusid keppinud mitmeid aastaid. Nusberdasin minagi terve mäng. Kompenseerisin teravust ette, komperseerisin taha aga kurat, keskele ei suutnud ära kompenseerida.

Ka laua taga oleva kaamera teravustasin veidi liiga lähedale. Pildid on kergelt udused. Esimene kord, seega natukene päästab. Aga pildid on sitad, tunnistan ja vabandan ajakirjanike ees, kes peavad seda paska lehte panema. Sorri, järgmine kord olen targem. Panen korvikaameraka mark3-e ning selle teravuse kaugemale ja pildistan ise enda kaameraga, mitte laenatud keppkaameraga.

Mõned näited:

(Kaamera siis üleval vasakul)

(Kaader käest)

(Kaader laua tagant)

Ja mõned pildid, mis sobivad mu kirumisega hästi kokku...

Vott nii!

Hea uudis!

Tänane Rocki vs. Kalev oli hea üllatus. Isegi Kalevi võit oli hea. Olgugi, et ma pooldan pigem Rocki näitas see mäng, et verd hakkab pritsima ja tasuta finaali ei pääse kumbki. Ka Rock peab mängima hakkama.

Enne poolfinaale kartsin igavat seeriat. Olen käinud viimastel Kalevi mängudel ja ega tase pole eriti kiita olnud. Aga Eesti kohalik korvpallijumal tegi õigel ajal õiged korrektuurid. Kalevi eestlased hakkasid võitlema, üks isetseja pandi põlve vigastuse tõttu pingile, tänu millele tõusid esile Dorbek, Riis ja Keerles (Arbet viskas küll tähtsaima korvi, kuid temalt ootaks alati enamat).

Rock jällegi ei mänginud oma taset välja. Ainult Teini esitust võis mänguks pidada. Kui Rock samamoodi jätkub, peab Tein tosina kaupa superkolmeseid tabama, et finaali pääseda.

Õnnitlen siinkohal ka oma kunagist trennikaaslast, Drafti-Kurbast, kes sai tähtsas mängus platsile ja käitus seal täitsa kenasti. Ole kõva, Tanel!

Nüüdsest teen peale igat Rocki-Kalevi poolfinaalseeriat kerge postituse. Tänased mõnnad hetked siis sellised:

(Hopstiiiii.. Lõpuks!)

(Tulge aga, hammustan teil pead otsast!)

(Iluvõimlemine on tore aga palli võiks ka korvi saada)

(Kaubamaja sponsoreerib. Saab uue!)

(Kohtunikud teavad tema nippe. Kas Dorbeku käed peavad varsti tosse puudutama?)

(Nulli-Sokk.. Saa keps terveks ja tee isale rõõmu!)

(Esimese veerandaja kangelane (16p.) hakkas teisel veerandajal kohtunikukangelaseks)

Reedeni!

Seisa!

Eelmine nädal külastas Eesti esirattur (maaila 12.) Rein Taaramäe kodumaad. Ajakirjandus kasutas võimalust ja röövis Taaramäelt terve päeva. Viie intervjuu sisse mahtus ka Õhtuleht. Meile oli antud täpselt üks tund. Seda siis nii pildistamiseks, kui ka intekaks. Kuna jutt on mingil määral tähtsa või pigem vajab rohkem aega, siis mul oli pildistamiseks ainult paar minutit.
Paari minutiga ei tee fotograaf modelliga üldiselt midagi ära. Taaramäest lahedaid emotsioone ja/või tsirkust paluda ei saaks. Okei, paluda saaks aga tsirkuse vormistamine pildiliselt võtaks liigselt aega. Nendeks hetkedeks peakski rohkem visuaalsele poolele mõtlema.

Jõudsin intervjuu toimumispaika mõned minutid varem. Seega oli mul umbes tunnikene aega koht, valgus ja idee valida. Kui intekas oli poole peal olid mul juba välgupoisid valmis ja taustapoiss siramas.

Intekas läbi, panin Taaramäe märgitud kohta seisma, klõpsklõps, maksimum 2minutit ja korras.

Pilt tuli okei ning üks mu kolleeg küsis, et Joss, mis värk sellega on, et sinu pildil on rattur, kes lihtsalt seisab ning mitte midagi ei tee, ent ometi näeb see pilt jummalast lahe välja.

Vastama peakski siis nii, et kui pole aega modelliga tegeleda, peab tegelema tausta ja kompositsiooniga, et pilt hea välja tuleks. Thats it!

Fotograaf leiab pesumodelli jaoks alati aega!

(telefon heliseb)
Mina: Halloo!?
Fototoimetuse juhataja: Tsau! Kas sa tööd saad täna teha?
Mina: Hmm.. Eriti ei saa, suht kiire on.. aga mis töö on?
Fototoimetuse juhataja: Pesumodell erilehe jaoks...
Mina: Okei, saan ikka, millal.....

Selline oli eelmise nädala alguses tehtud kõne. Olgugi, et mul oli samal ajal pingeline heli kursus.. Pesus naisi võib pildistada iga kell.



Modell oli Lea, pildistamine toimus Viljandi mnt äärses Uuesalu elamurajooni näidismajas ja pildistada oli vaja erinevate firmade pesu.

Kiiret polnud ei minul, Leal ega ajalehel, seega sai asja rahulikult võtta. Rahulikult sai tausta ja sellega sobivad pesu valida, valgused sai ükshaaval üles sättida ja pildistada võis pikalt ja peensusteni. Kokku kestis sessioon 4tunni kanti ja tulemused olid täitsa mõnusad.

Valgusskeem siis selline:


Alustasin kaadriga, kus välke ei kasutanud. Sellega mõõtsin ambienti (olemasoleva valguse). Seda selleks, et kamina leek taustal ilusti näha jääks. Lea jäi sellel pildil meelega umbes -2EV alasärisse.

(1/50sek, iso100, f3.5)

Teiseks panin paika fill/täite valguse, mis tõi Lea -2EV alasärist -1EV alasärisse. Ehk täitis tumedad varjud. Selleks kasutasin oma hotshoe välku, mille lasin lakke. (skeemil number 4)




Kolmandaks paigutasin valge vihmavarju Henseli välguga, mis oli põhivalguseks, kaamerast paremale. See tõi Lea normaalsesse särisse ja varju peegeldus tõi Leale sära silma. (skeemil nr 1.)




Kolmandaks lisasin esimese hair/contra/rim valguse Lea taha, kaamerast paremale, mis eraldab Lead taustast. Selleks kasutasin strip softbox'i Henseli välguga. (skeemil nr 2.)




Kõik valgused ükshaaval testitud, panin kõik välgud korraga tööle (hiljem lisasin kaamerast vasakule, Lea taha ühe rim/contra/hair valguse juurde, skeemil nr.3) ja tulemused siis sellised:

(Pildile klõpsides avaneb pilt täisresolutsiooniga!!)

(Pildile klõpsides avaneb pilt täisresolutsiooniga!!)

(Tausta sain siniseks nii, et lisasin põhi ja täitevalgusele 1/1CTO oranši kile ja valgusbalansi settingu muutsin tungsteniks ehk hõõglambiks. Oranš läheb valgeks, valge siniseks... Key color shifting!)





Hiljem modifitseerisin oma skeemi vasakule paremale, üles alla jnejne. Kokkuvõttes on skeem igal pildil põhimõtteliselt sama. Thats it. Küsimusi??