Fotograafia amatööri käes võiks olla ju lõbus, mitte kangutatud dokumentalistika. Lisaks ei viitsi mitte keegi vaadata üksluiseid "turistikaid." Maailm on aina pisem ja eksootika on ühe lennupileti kaugusel, seega kedagi eriti ei huvita, kus keegi käib. Rohkem huvitutakse sellest, mida seal kaugel maal tehti, mis juhtus jne.
Fotograafia on loome, seega ajud tööle, näeks natukene vaeva ja teeks pigem selliseid turistikaid, mis eristuvad. Tunduvalt mugavam (vähem piinlikum) on näidata inimestele fotoalbumit, mille sirvimisel vaataja magama ei jää. Ehk tekib sirvijale isegi väikene naerulaadne asjandus, mis tähendab seda, et pildid lähevad talle korda ja see ongi ju kogu fotograafia point..
(Puudega Rootsis)
(Golden Gate sild San Franciscos)
(Hierarhia)
(San Francisco tänavad)
(Mitch Buchannon Venice Beachil)
(Põgenemine Alkatrazist)
Kas tuju läks natukenegi paremaks??
Ikka läks tuju veits paremaks... SF tänav on hea :)
ReplyDeleteVäga lahedad pildid :)
ReplyDeleteA "turistikate" eesmärk enda jaoks on küll pigem mitte millegi tõestamine kellelegi teisele, vaid endale mälestuse jäädvustamine. Mingite monumentide ja ausammaste juures poseerija nagunii pole, a kui kusagil midagi sarnast üldse teha, siis ikka iseendale, mitte selleks, et tulen tagasi reisilt ja siis rivistan pere ja sõbrad arvuti ette või albumi taha, et kõik vaataks ja ikka näeks, kus ma käinud olen. Iseenda pärast ju käin ja teen neil käikudel neid pilte, mitte teistele näitamiseks-tõestamiseks :)
Jah, okei, ma pidasin silmas just neid kes niimoodi teevad. Hiinlased on põhilised tegelased, kes mehhaaniliselt kõike üles pildistavad. Samas kui on võimalik midagi huvitavat teha, siis miks seda võimalust mitte kasutada??
ReplyDeleteTänud igatahes tagasiside eest..
well done, Joss, nagu ikkaa ;)
ReplyDelete