Saadan sobivale lehele meili, saan kokku ja nad võtavad mu tööle- lihtne, eks!
Kuna SMP agentuuris oli/on täielik vaikus hakkasin mõtlema alternatiivide peale. Raha ja tööd oleks vaja stabiilselt. Agentuur hakkab suvel (jaanuar-aprill) väidetavalt kihama, ent mida teha detsembris? Ja kas SMP-ga tegelikult kõik nii roosiline on???
Rick, kellega koos maratoni pildistasime, andis mulle Melbournis baseeruva ajalehe The Age (veerand miljonit eksemplari päevas) kontakti. Lisaks uurisin välja ka Herald Suni, mis on Austraalia suurim ajaleht (pool miljonit päevas).
Esimene idee, mis tegelikult siin mitte kunagi ei toimi ega hakkagi toimima, oli saata bossidele email. Austraallased ei vasta emailidele. Lootusetu. Teine idee oli lihtsalt kohale minna.
Herald Suni maja sekretärist ma kaugemale ei jõudnud. Teil peab olema kohtumine kokku lepitud, muidu sisse ei saa. Kuidas kohtumist kokku leppida? Saatke mail...
(Pruunid tornid vasakul)
The Age sekretärile valetasin, et kõik on kokku lepitud. Ja tuligi turvaväravatest keegi Simon O'Dwyer. Olgugi, et fototoimetuse juhatajat, keda küsisin, see päev ei olnud, sain temaga jutule. Näitasin talle portfooliot, mis talle meeldis, ning küsisin võimalusi töö saamiseks. Ta soovitas ikkagi põhibossiga rääkida.
Saatsin siis põhibossile Leigh Henninghamile uuesti maili. Kuna mingit vastust ei tulnud ilmusin paari päeva pärast jälle toimetusse. Pisivale ajas bossi jälle välja. Näitasin tallegi portfooliot ning ajasin paar minutit juttu. Kahjuks oli tüüp pigem ärimehe mõõtu. Ei mingeid kindlaid ettepanekuid, ümbernurga jutt ning vaid kerge lootusekiir, väites, et su portfoolio on väga hea, kui meil keegi puhkusele läheb võtame ühendust. Blabla..
Miljonilinnades ei käi asjad nii nagu meie kodukülas. Ala lähed koputad uksele ja saad Väino Koorbergiga, Priit Hõbemäega jutule. Siin pead alustama nullist isegi kui su töö näitab, et oled tegija. Neil on tegijaid kõik kohad täis. Mina olen neile hetkel pigem probleem, kui lahendus probleemile. Tee ajalehtedesse saab olema pikk ja raske..
Mis variandid mul siis on?
Esiteks vaatan ja ootan, mida SMP mulle järgmisena pakub. Nemad on mu tööga rahul ja kindlasti annavad midagi, kui miskit tekib.
Teiseks tundub, et minust on huvitatud (nad vastasid mu mailile ja soovivad kohtuda) Sydneys baseeruv tabloid Daily Telegraph (0,4mln). Proovin järgmine nädal nendega kohtuda.
Kolmandaks lähen järgmise nädala jooksul, kui õnnestub, läbi Getty Imagesi kontorist Sydneys. Getty fotograafide palkasid just vähendati ning kõik on noatera peal. Ei tea, kas neile mingit tundmatut eestlast vaja on. Eks paistab.
Neljandaks pakub Marathon-photos teatud otsasid, millega taskuraha teenida. Stabiilset tööd neil ei olegi.
Viiendaks on backup variant TitoMedia näol. Nõme kuulsuste ja ürituste pildistamine, ent parem kaamera kaelas kui kotis.
Kuuendaks uurin veidi Sydney fotostuudiote värki. Olgugi, et tung on tihe, äkki õnnestub mingi kindel töö saada.
Seitsmendaks kui ükski eelnev variant ei tööta, on alati ehitusevärk, millega hinge sees hoida.
Kaheksandaks, saata kogu see kaadervärk seenele ja minna mõneks kuuks farmi, koguda raha ja reisida ja hullata mööda maailma ringi. Olen alles 23 ja meri põlvini..
Raha hakkab otsa saama ja kindlat tööd ei ole, seega mingi variant neist peab töötama! Milline, sellest kuulete järgmises postituses..
Nüüd aga asju pakkima ja vaiksest Melbournist suure taevaga Sydneysse tagasi. Nukratel hetkedel lööb tüdruku eemalolek välja. See mure saab homme lõpuks lahendatud, siis vaatab edasi..
(Pick me up!)
