Sunday, June 27, 2010

Fotoinase seiklused Kegumsis

Täna toimus Kegumsis, mis asub 6-varbaliste maal, motokrossi MX1 klassi maailma karika etapp. Kui motosõbral hakkavad selle peale randmed sügelema, siis lihtsurelik ei jaga motokrossist ei ööd ega mütsi. Mina olen lihtsurelik.

Õnneks oli Kegumsis Karli Saul, kes on Eesti motofotopro. Ta viis mind, kui paariaastast last, käekõrval rajale ning seletas, mis imeasi see motokross üldse on.

Esimese sõidu ajal ei saanud eriti üldse aru, kes, kus, kuhu ja miks. Tüübid vurasid minu jaoks ebamäärases järjekorras.... ja oi, kus paska lendas!

Teise sõidu ajal juba kohanesin, õppisin rada ning tegin endale selgeks, millal mis mehed, kuhu jõuavad. Põhimõtteliselt konverteerisin oma suusatamise pildistamisskillid kiirema, kõrgema ja porisema motokrossi jaoks ümber. Ehk otsisin tausta, panin seaded paika ning ootasin millal soovitud sõitja antud kohta satub. Klõpsklõps.

Peamine ülesanne oli pildistada Eesti parimat Tanel Leokit ning mõndasid staare. Esimese motokrossi pildistamise tulemused siis sellised:








Friday, June 25, 2010

Red Bull X-fighters, Narva.

Jaanipäeval hoidusin kaamerast võimalikult kaugele. Päikese käes vedelemine oli selle hetkeni mõnus, kui täna hommikul fotokoti selga ajasin. Õlad on punased ja valusad. 15kg fotokoti rihmad õlgadele hästi ei mõju. Liikumine on vaikne ja valulik...

Küll aga liikusid eelmine nädalavahetus Narva linnuse ees Red Bulli X-fightersid. Tegu siis trikimootorratturitega, kes paarikümne meetriseid hüppeid teevad. Juba saltode vaatamine võttis junni jahedaks, mis sõitjate püksis toimub, seda ei kujutagi ette....

Igatahes oli ürituselt vaja pildistada kaadreid RedBulli photofilesi. Eelnevalt mitmes postituses räägitud puhta tausta otsimine oli jällegi põhiline. Üritusele tellitud fotograaf peab ürituselt oma valiku photofilesi üles laadima. Seejärel vaatab pildid üle moderaator ning selekteerib oma paremiku. Kokkuvõttes on photofilesi piltide saamine täielik keberniit. Udused, tuhmid, liigselt kropitud, brändinguta, ebakvaliteetsed kaadrit kustutatakse kohe. Photofiles on justkui stiil, mida peab järgima. Kvaliteetsed stampkaadrid müüvad kõikse paremini. Sellised fotopangad piiravad fotograafi võimalusi, ent õpetavad oma pilte viimseni lihtsustama. Liigsete detailidega pilte photofilesi üles ei panda.

Pildistasin tunnise ürituse jooksul umbes 600 kaadrit, millest ise valisin välja 20, millest photofilesi läks 3 pilti. Tahaks nagu nuriseda, ent ei saa, kuna 3 kaadrit on varasemaid üritusi vaadates täitsa OK tulemus.

(See kaader millegipärast ei sobinud- ju siis pole ette nähtud selliseid pilte Photofilesis)


(Sellised igavikku vaatava sõitja portreed on photofilesi stamp- see pilt läks üles)


(See pilt samuti)


(Need pildid on küll lihtsad ja kenad, kuid piltidel pole RedBulli logo kuskil näha- need ei sobinud)



(See kaader sisaldab rahvast, RedBulli logo ning sõitjat- läks üles)


(See pilt ka millegipärast ei sobinud)



..ja nüüd õlgu kreemitama..

Tuesday, June 22, 2010

"Pop Out" photography 2

Mida rohkem ma pildistan, seda enam hakkan mõtlema oma eelmisele "pop out" photography postitusele. Panin tähele, et igal pildistamisel jooksebki idee>teostus sama liini pidi. Ehk esiteks, otsin tausta, siis valin tehnilised parameetrid tausta jaoks ning viimasena valgustan objekti võrdeliselt taustaga ning hakkan klõpsima.

Eile pildistasin Viktor Siilatsit, kes on kõva meremees ja Info Auto (ehk peamiselt Volvo) ärimees.
Saabudes tema kontorisse hakkasin, nagu tavaliselt, uurima, mis toimub. Ehk kust tuleb olemasolev valgus. Selleks osutus suur aken Viktorist vasakult. Edasi uurisin, millist tausta ma tema taha sooviksin ning millist osa ma välguga eraldi valgustada tahaks.


Üleval olevatelt piltidelt näete tema kontorit ning minu contra välku ning valget latakat, millega peegeldasin aknast tulevat valgust tumedate varjude helestamise eesmärgil. Tulemus siis mitmete taustadega selline:

(Esimene kaader sobiva, huvitava taustaga, ent peegeldit ning välku lisamata)

(Teine kaader, kus lisasin juba välgu ning valge lataka)


(kolmas kaader, kus taustaks Navitrolla maal, ent välkusid kasutamata)


(Neljas kaader, kus on esimestelt piltidelt näha olev süsteem, ehk paremalt valgustab aken ning vasakult contra väl läbi valge lataka)

(Hiljem tegime mõned kaadrid ka sadamas. Siin kasutasin lihtsalt välku koos valgust soojendava CTO kilega)

Head Jaani kõigile! Tsau!

Friday, June 18, 2010

Reedepäev on välgulõhkumispäev!

Täna sain hakkama! Minu armas, kallis Canoni 550EX sai natsa raputada ja andis otsad. Seega pidin täna ühe välguga hakkama saama. Monovälklane olla ei ole samas üldse halb. Pea hakkab tööle ning tuleb leida alternatiivseid lahendusi.

Esmalt sattusin Park hotelli, kus mind ootas kokteilivõistluse võitja, kaunitar Liina Park. Otsisin tausta, milleks osutus baari leti tagune pudelite riiul. Panin oma VÄLGU paika ning lisasin vastasküljele peegeldi. Peegeldi pehmendas varjusid. Liina võttis kokteili kätte ja huumori saatel klõpsutasime mõned päris toredad kaadrid.



Hiljem pildistasin ka võidukokteili lähemalt. Sedagi tegin väga minimalistlikult. Nimelt Park hotelli loungi laual. Mul on fotokotis alati mõned A3 paberid. Seekord oli neist väga palju kasu. Ehitasin nendest tootepildistamisboksi. Ülevalt naksaki välku ning külgmised paberid peegeldasid klaasile ilusad valged triibud. Mummuline taust on loungi baarileti peegelduvad tuled.




Sai ka Kalamajas Liisa Pakostal külas käidud. Põhjus siis selles, et ta olevat Savisaarele irooniaga kinkinud Kalamaja hoovidele iseloomulikke asju, ehk liivakasti ämbri, pesunööri ja peenrakühvli. Seda siis parkimisteema ajendil.



Kolmandaks ei viitsinud üks rekkajuht oma bensupaagile korki peale keerata. Nafta tänav oli see tõttu bensiini täis ja päästetöötajad puhastasid tänavat. Tegelikult oli paagil vist kork peal.. Aga auk, va kurivaim lipsas sisse.



Laupäev on....

Thursday, June 17, 2010

Neljapäev on uhvopäev!


Pressifotograafi tööpäev võib olla täielik jauramine, põõsas luuramine, Anu Saagimi sünnipäeva pildistamine või midagi veel hirmsamat. Samas satub vahel harva ka 100% toredaid päevi. Nagu oli täna.
Esmalt pidin pildistama ansambel Trafficu uue video esitlust Solarise keskuse kinos. Esiteks oli video ja sellega kaasnev must materjal täielik huumor. Peale muusika olid olemas ka ufod, kes näiteks tagumikku pistetud lauatelefoniga emale helistada proovisid. Peale esitlust ilmusidki rohelised mehikesed välja ja ebamaine huumor hullutas kõiki.








Teisena tegi Mart Laar Õhtulehele tunnise ekskursiooni Tallinna vanalinnas. Mart on lahe kuju, teeb nalja ja tunneb vanalinna ajaloo kentsakaid juhtumeid. Vägagi hariv tunnikene haritlase seltsis on täielik nauding. Lisaks ei teinud Laar teist nägugi, kui ma terve tund talle välku silma lasin. Ju ta on harjunud.




Reedepäev on...??

Monday, June 14, 2010

"Pop out" photography.

Arhiivis surkides leidsin ühe vahva pildistamise, millest midagi õpetlikku kirjutada. Nimelt oli vaja pildistada õhtulehe moe erilehe jaoks modelli koos koolilõpu riietega. Pildistamine leidis aset Tallinna Ühisgümnaasiumi ruumides. Meikar ja stilist ja modell olid olemas. Nemad tegid oma tööd hästi. See selleks, räägiks parem enda tööst- mis, miks ja kuidas.Täpsemalt peatuks sellisel teemal nagu "taust."

Portreede ja inimeste puhul on üldiseks reegliks see, et inimene pildi sisse ära ei sulanduks. Kui inimene ja taust on eristatamatud läheb jamaks. Vaatajale peaks pildi võimalikult lihtsaks tegema, ehk mida vähem kräppi taustal, seda parem.

Kuidas seda teha? Selle pildistamise puhul on head näited.

1. võimalus- pildistada kõrgemalt. Kui ma oleksin pildistanud järgnevat pilti silmade tasandilt oleksid taustale jäänud klassiruumide uksed, seinad, tahvlid ja kõik muu. Segapudru oleks pildi ära rikkunud. Seega kasutasin võimalust, ronisid (endale omaselt) aknalauale ning jätsin taustale lihtsa ja konkreetse, geomeetriliselt kena tausta. Ainult 1 meeter kaamerat liigutada ja tulemus on 10 kilomeetrit parem.





2. võimalus- jama taustalt kaotada. Selleks võib lohistada mööblit (muide interjööri fotograafid väidavad, et interjööri pildistamine on 90% mööbli nihutamist ja 10% pildistamist;) või muud mudru, mis häirib.
Teine võimalus on kasutada valgust. Kes mu blogi loevad, teavad, et minu actionportreed sportlastest on üldiselt väga tumeda fooniga. Valgustan välkudega sportlast, ent rõveda spordihalli räpased seinad jätan hoopis valgustamata. Sportlane on korralikult valgustatud, ent taust on täiesti must- probleem lahendatud- jama ei paista.
Moefotode puhul selline karm kärtsmürts lähenemine ei toimi. Modellid lendlevad pilvedel ja kõik peab olema ilus, hele ja värviline. Seega järgmise näite puhul häiris mind taustal olev kapp. Klaver läks kooli lõpetamisega kenasti kokku, ent mitte see kuramuse kapp. Kapp oli suur ja kõle- nihutamatu! Selleks, et kapp taustalt kaotada lisasin sellele välku ning muutsin sellega kapi täiesti valgeks. Case closed!

(Loll kapp)
(Kapp kaotatud)




3. võimalus- kasutada sügavusteravust. Mida rohkem ruumi on modelli ja tema taga oleva vahel, seda udusemaks taust muutub. Seega väga tihti pildistan ma portreesid nii, et modelli taha jääb hästi palju ruumi. Lisaks keeran kaameras ava võimalikult lahti (see aitab tausta veel enam udustada) ning voila. Kräppi pole..

Viimase asjana lisan alati inimesele contra valguse. See hele triip, mis pildil oleva neiu paremal käel on, ongi selleks, et teda taustast veel enam eraldada.




Pildistamise lõpus soovitas stilist mulle veel üht pildistamisnurka. Tegin pildi ära, rahu oli majas, ent vaadake neid punaseid ringikesi, mille sees olevad jubinad pildi täiesti väljakannatamatuks teevad. Kokkuvõttes proovin ikka ise oma taustad leida. Kui järgite minu antud nippe muutuvad ka teie pildid puhtamaks, ehk paremaks.



Vot nii.. Küsimusi?

Monday, June 7, 2010

Väikese Eesti suured staarid..

Mõned nädalad tagasi selgus, et Martin Padar naaseb peale vigastust tatamile. Helistasin talle ning leppisime kiire trennieelse pildistamise kokku. Pildistamine ise ei olnudki midagi väga erilist. Üks välgupoiss CTB (sinine) kilega koridori lõpust, Padari selja tagant. Vasakult ukseavast tuli 1/2 CTO (oranž) kilega põhivalgus ning Martinist paremal oli pea 2m kõrgune california sunbounce peegeldi, mis täitis karmid varjud.



Hiljem pildistasin mõned minutid tema trenni ka. Kuna ta paraneva vigastuse tõttu eriti saltosid ei visanud, siis proovisin ka trennist midagi portree laadset. Pisikesed saalid on alati pimedad. Ei näe eriti liikudagi neis ruumides ja proovi siis pildistada. Selle väikese mure saab muidugi välgupoistega väga efektiivselt lahendada. Selles trennis panin kaks välku seinapõrkega maadlusmati suunas vilkuma ja normaalne valgus oligi olemas.



Lahe oli kogu asja juures see, et kunagi käisin isegi Lutsarite juures judo trennis. Seda siis 7ndast kuni 10aastaseni. Ja kohe kui Padar mind koridoris nägi hakkas ta muhelema ja ütles, et mäletas, kui ma veel talle puusani olin ja mattidel mürasin. Ise oli ta siis 18 või midagi. Oi, kus läks süda soojaks kohe. Mõned mehed on ikka tasemel. Ja neid lahedaid sportlasi (sõudjad, mõned kossuvennad, jalgratturid, võrkpallurid jne) meil ikka jagub. Väikese Eesti võlu...

Tuesday, June 1, 2010

Midagi ilusat!

Tartu Kõrgema kunstikooli fotoosakonna hindamised on selleks aastaks läbi. Tööd on seinalt maha võetud ja hinded on käes. Kõige toredam oli kehalise identiteedi kursus- lühidalt öeldes- akt.

Koolile pildistamisega on see asi, et nende piltidega pole hiljem midagi peale hakata, seega akti puhul proovisin midagi enamat. Pildistasin vanalinnas 5tärni hotellis ning 6x7 filmi, Mamiya laiformaat kaameraga. Seda selleks, et hiljem pildid a2 suuruses välja trükkida ja kasvõi koju seinale panna.

(Mamiya RZ67)


Päev varem vaatasin hotelli ruumid üle, skitseerisin ideed. Järgmine päev tulin kohale tunnikene varem kui modell ning koostasin lõpliku plaani. Kus pildistan, kuidas pildistan, kuidas valgustan, miks valgustan, kuidas kadreerin, millise filmiga jne.

Üks kaader tähendas üht a4 paberit täis kritseldusi ja põhiinfot skitseeringutega. Modell tuli, sättis end õigesse kohta ning ilma pikema jututa hakkasin klõpsima. Eeltöö oli juba tehtud.

Pildistamine kestis pisut üle kahe tunni ning vääris hindamistel "B-d." Seda aga hoopis kolmandatel põhjustel. Nimelt mind ennast hindamistel ei olnud jne.. Ja kokkuvõttes, ega ma koolis hinnete pärast ei käi..






Valgusest nii palju, et mustvalge puhul proovisin kasutada välke, et imiteerida loomulikku valgust. Lisaks kasutasin vaid kahte välku ning ei mingeid vihmavarje ega muid vidinaid. Karm ja terav valgus tegi pildid huvitavaks. Kui tahad midagi huvitavaks teha, siis ära sellest kõike valgusta. Jäta mõned alad salakavalasse pimedusse...