Tavaline mäng versus Rock-Kalev

Tavalises mängus (loe: mitte Rocki ja Kalevi vahelises) peaks nelja veerandaja jooksul kätte saama pildi, kus võtmemängija (kõige rohkem punkte, lauapalle vms) atraktiivselt tegutseb. On kõrgel õhus ja proovib skoorida, üritab vastast kulpida, proovib veale lisaks kaks punni kirja saada vms. Pilt peab olema õigest mängijast ja visuaalselt nauditav. Selleks peab lihtsalt mingi hetke kenasti peale saama ja töö tehtud.
Rocki ja Kalevi vastasseis on teine asi. Actioniks võib minna iga hetk, igas kohas, iga mängijaga. Esimese veerandaja esimesel minutil võib juhtuda rüselus, eemaldamised, kaklused jne. Kui antud olukord maha magada on kuri karjas.
Et selliseid momente mitte maha magada peab terve mängu 110% keskenduma. Ka sellest ei pruugi piisata..
Mina kasutan Rocki-Kalevi mängudel kaht kaamerat (Canon eos 1d mark 2 ja 1d mark 2n). Ühe otsas Canoni 70-200mm f2.8 IS USM, millega hõlman lähemat väljakupoolt ning suuremate rüseluste puhul saan suure plaani ka teiselt poolt platsi. Teise kaamera otsas on Canoni 300mm f2.8 IS USM fix objektiiv, millega saan teisel pool platsi toimuvat pildistada. Lisaks saab sellega suures plaani portreesid treeneritest ja mängijatest.
Kui üldiselt pildistan mängul umbes 800 kaadrit, millest lõppvalikusse jääb keskmiselt 40, siis Kalevi-Rocki mängudel pildistan 1600-1800 kaadrit, millest lõpuks valin välja 70.
Põhjuseks siis see, et isegi süütutes olukordades peab raginaga pildistama- mine tea, mis juhtub. Kustutada on lihtsam, kui selgitada, miks teatud olukordi piltidel ei ole.

Pildid eilsest mängust. Pilt oleks 100% lehte läinud siis, kui..

(...Lyde oleks vigastuse saanud. Kvaliteet ja ilu ei huvita kedagi. Hetk peab pildil olema!)

(..Kalev oleks kaotanud ja kohtunike käsi oleks mängus olnud)



(..Kangur oleks ümber pööranud ja Kullamäele sikutamise eest rusikaga uhanud.)

(..Tsintsadze ja Fox oleks jälle rüselema hakanud. Hakkasidki- seega see pilt maruvihase Giorgiga lähebki lehte. Lihtne!)

(Voila!! Jällegi- kvaliteet ei koti kedagi, hetk on kõige olulisem!)

Kahe kaamera eelised..

(300mm objektiiviga saab võitluse teistpoolt platsi kenasti kätte. 70-200mm obje jääb sellisel puhul pisikeseks.)

(Emotsioon 300mm objektiiviga pildistatuna tuleb tunduvalt paremini esile, sest sügavusteravus on väikesem. Taust on udusem. Tabatud jällegi üle platsi pildistades.)

(300mm objektiiviga emotsioon teistpoolt platsi.)

Ootame kolmapäevast kohtumist ning üritame Kullamäe viimase sekundi võidukolmest mitte maha magada...:D

Hea käitumine ei jää karistamata!

Nagu Tartlasest spordifännile omane, käib ka minu elu Tartu Ülikool Rocki kossuklubi järgi. Kui nad võidavad, olen rõõmus ja lippan poodi Saku Rocki järele- kui kaotavad, ei lippa...

Tänu Rockile olen saanud fantastilisi emotsioone, käinud Küprosel, täiendanud portfooliot heade piltidega ning suhelnud muhedate võõrleegionäridega.

Linnapeal mõnda Rocki pallurit nähes astun alati ligi, küsin viimaste ja tulevaste mängude kohta. Kuidas enesetunne on ja mitmega Kalevile kotti teete jne. (Teini silm on paranenud, nägin teda võrkpalli mängul. Giorgi on natukene tõbine, treffasin teda mäkis. Tanoka dreadlockid hakkavad välja kujunema. Eelmine aasta andsin iga veidi aja tagant Brian Cusworthile plaadi mängu piltidega. Ta saatis need meilitsi ookeani taha vanematele. Ka temal läheb Hispaania liigas väga hästi.)

Võistkonnaga kursis olemine tekitab usaldust. Stuudiosse tulles on sellid muhedad ning teevad kõike, mida palun. Nad teavad, et nad saavad pilte pärast ise valida ning saavad plaadi kõikide piltidega. Nad teavad, et nad saavad rääkida aktuaalsetest kossu teemadest, visata kossupulli ning teha meestele omast "rõvedat" huumorit jne. Kõik mida räägime stuudios jääb ka stuudiosse. Mõnus ja usaldusväärne värk ühesõnaga! Marek Doronin paljastas ülakeha mingi kahtluseta. Õigesti tegi, pildid olid võimsad! (Ehkki ma ei saa neid veel postitada, sest neid pole veel lehes ilmunud) Sõbrad grusiinid aitasid minu ideele väga loominguliselt kaasa ning jällegi oli lehel pakkumine (pildid), millest ei saanud keelduda...

Miks ma mida teen?!

Elu on muutunud heaks. Stuudiosse tulevad viimasel ajal rõõmsad, ilusad ja heasõdamlikud inimesed. Nii Ksenija Balta, Giorgi Tsintsadze, Viktor Sanikidze, Jelena Glebova, Marek Doronin, Erika Kirpu, kui ka Kaija Udras on olnud stuudios perfektseks modelliks. 

Sellistel juhtudel on pool tööd juba tehtud. Emotsioon ja mõnus õhkkond on piltidel olemas, tarvis on vaid valgus paika panna. Valgus peab inimesega kaasa mängima, tooma esile tema parimad küljed jne.

Näituseks siis Kaija Udras, kellel on vapustavalt võluvad silmad ning väga muhedad naerulohukesed põskedel. Seega peabki fookusesse võtma tema näo- tegema lähiportreed ning rõhutama silmi ja lohukesi. Kuidas seda teha?!

Silmade rõhutamiseks peab taustvalgus silmavärviga kokku minema. Kaija puhul otsustasin sinakas-rohelise kasuks. 

Stuudio peaks olema pime, et pupillid oleks suured. Pupillid peavad olema suured selleks, et nendele tekitada softbox'i peegeldus. Valge helk/täpp silma pupillil paneb silmad särama ning toob silma vormi väga hästi esile.

Naerulohkude puhul tuleks modell naeratama panna. Selleks tuleks temaga hästi sõbralikult ja komplimendirohkelt suhelda. Siis tekib modellil hea enesetunne, kartus pimeda stuudio ees kaob ning naeratus on loomulikum ning kergemini saavutatav.

Mida veel jälgida?!

Pildil peaks olema nii valgust, kui varju, et muuta pilt ruumiliseks. Samas ei tohiks valged ja mustad alad piltidel auku vajuda (Must ei ole süsimust ning valge ei põle välja- igas alas peab olema infot)

Iga valgus peaks olema pildil nähtav. Ei ole mõtet kasutada 5 välklampi, kui saab hakkama ka kolmega. Igal valgusel peab olema oma eesmärk. Antud piltidel on siis kasutatudki 3lampi ja üht peegeldit...

1) Sinakas taustvalgus läbi kärje, et saavutada ringi kujuline kuma taustal. Ääred lähevad pildil tumedamaks ning see toob Kaija pildist paremini välja.

2) Pehmendatud põhivalgus läbi kärje, suunatud kaamerast vasakult Kaija nöole. Eesmärk siis tekitada valge helk Kaija silmas, et silmad paremini välja tuua. Pehme on see valgus sellepärast, et varjud liiga karmiks ei muutuks.

3) Kontravalgus läbi octa softboxi Kaija pea kohal. Eesmärk tekitada tema juustele valge triip. Triip on vajalik selleks, et ta tausta sisse ei sulanduks. Pehme on valgus jällegi teravate varjude  vältimiseks. 

4) Fill ehk põhivalgusest peegelduv täitevalgus kaamerast paremal. Eesmärk täita Kaija paremale tekkivat varju. Kasutasin tavalist valget 2,5x1,5m riiet.

Terasel jälgimisel on kõik valgused pildil nähtavad ning täidavad oma eesmärki. Thats it!!

(See pilt avaneb suurelt sellele klõpsates!! Vaadake lähemalt;))

Suurema osa oma stuudioteadmistest olen saanud kooli stuudiomeistrilt, "The grand master" Andrus Kannelilt, seega tänaks siinkohal teda ning reklaamiks tema kodulehte. 

Maal. 60x100cm. Õli

Kes päris täpselt aru ei saa, et maalil on naine, siis.. See peabki nii olema- naised on raskesti mõistetavad. 

Uus maal. Õli. 40x60cm

Kuna eelmise maali alghinnale (100 000 eek) kellegi hammas ei hakanud, siis seda maali ma ei müügi...

Tallin vs Tartu 2:0

Tallinna ja Tartu vahelised mängud ei ole lihtsalt mängud.. Sõjad/lahingud/võitlused pigem.

Isegi suhteliselt suvaline liigamäng tõotab verd ja pisaraid..

(Nate Fox ja tema küünarnukk... ja tagajärjed)

(Eesti liiga korvidemurdja Victor Sanikidze)

("Kes nüüd suurim vaheltlõikaja on, härra Linehan?")

(Kui loom on sees, tuleb ta välja lasta!)

(Peaaegu, John, teinekord proovi veata)

Ja võrkpall...

(Lember ja Selveri fännid)

(Elu on raske)

(..ikka väga raske)

(Asko Esna on olukorraga rahul)

(Terve Selveri meeskond on olukorraga rahul.. Pere Leib kõrbes!)

Giorgi Tsindsadze ja Playboy.

Eelmine kuu pildistasin Playboyle Tartu Rocki kossutuusa. Jällegi väga muhe, asjalik ja kergesti pildistatav sell. Mis nii viga töötada..

Mitte midagi tegemise kunst..

Eilne naiste 30km vabatehnikasõit tulemusi ei tõotanud. Pole tulemust pole pilti, pole probleemi. (Koolis õppejõudude kabineti seinal on sarnane kiri. "No students, no problem", millele on üks tudeng lisanud "no job!"). Seega vaba päev. Vedele hotellis, tiiruta linnas- mida iganes. Otsustasin suusahüpete meeskonna võistlusele minna. Kuna kohustust pildistada ei olnud olid mul vabad käed.

(Wolfgang Loitzl Libereci kohal tuhisemas)

(Stephan Hocke hoovõtul)

(Roman Koudelka)

(Matti Hautamäki)

(Thomas Morgenstern- medalihüpped)

(Jakub Janda)

(Michael Uhrmann Jěšdedi suusapubliku taustal)

(Roman Koudelka ja lund täis objektiiv..)

(Wolfgang Loitzl mäkketõusul)