Hea käitumine ei jää karistamata!

Nagu Tartlasest spordifännile omane, käib ka minu elu Tartu Ülikool Rocki kossuklubi järgi. Kui nad võidavad, olen rõõmus ja lippan poodi Saku Rocki järele- kui kaotavad, ei lippa...

Tänu Rockile olen saanud fantastilisi emotsioone, käinud Küprosel, täiendanud portfooliot heade piltidega ning suhelnud muhedate võõrleegionäridega.

Linnapeal mõnda Rocki pallurit nähes astun alati ligi, küsin viimaste ja tulevaste mängude kohta. Kuidas enesetunne on ja mitmega Kalevile kotti teete jne. (Teini silm on paranenud, nägin teda võrkpalli mängul. Giorgi on natukene tõbine, treffasin teda mäkis. Tanoka dreadlockid hakkavad välja kujunema. Eelmine aasta andsin iga veidi aja tagant Brian Cusworthile plaadi mängu piltidega. Ta saatis need meilitsi ookeani taha vanematele. Ka temal läheb Hispaania liigas väga hästi.)

Võistkonnaga kursis olemine tekitab usaldust. Stuudiosse tulles on sellid muhedad ning teevad kõike, mida palun. Nad teavad, et nad saavad pilte pärast ise valida ning saavad plaadi kõikide piltidega. Nad teavad, et nad saavad rääkida aktuaalsetest kossu teemadest, visata kossupulli ning teha meestele omast "rõvedat" huumorit jne. Kõik mida räägime stuudios jääb ka stuudiosse. Mõnus ja usaldusväärne värk ühesõnaga! Marek Doronin paljastas ülakeha mingi kahtluseta. Õigesti tegi, pildid olid võimsad! (Ehkki ma ei saa neid veel postitada, sest neid pole veel lehes ilmunud) Sõbrad grusiinid aitasid minu ideele väga loominguliselt kaasa ning jällegi oli lehel pakkumine (pildid), millest ei saanud keelduda...