Austraalia on vahva. Fotograafilisest küljest tuleb kasuks hea ilm. Siinne talv on Eesti suvi. Fotodele meeldib päike. Ja mis meeldib fotodele, peab ka mulle meeldima.
Lisaks on siinne sport suurem. Publikut on alati rohkem (taust on värvilisem), staadionid on suuremad ning tähtsaid sündmusi (fotoadrenaliini hetki) tihemini. Eesti on tore aga töö suhtes nõrgem kui Austraalia. Valik on mõneks ajaks tehtud, ent kuidas siia jääda?
Hetkel on mul Work and Holiday (backpackeri) viisa, mis lubab riigis olla aasta ning farmi päevade täitmisel (kolm kuud) teisegi aasta. Sealt edasi oleks võimalus taodelda student viisat, ehk peaks uuesti ülikooli minema. Student viisa aga piirab lubatud töötunde ning kool maksab.
Hea variant oleks veel business viisa, mis aga nõuab umbes miljoni kroonist käivet aastas. Siin ehk oleks tehtav, ent läheks aega. Seega jõuamegi unelmate variandini, ehk sponsorhip viisa, millest iga sisserändaja unistab.
Sponsorship viisat saab taodelda tööandja, kui ta suudab tõestada, et antud töötaja sarnast on Austraaliast raske leida. Firma peab täitma teatud kriteeriumid ning töötaja peab olema seda kogu keppi väärt. Kepp kestab õnnestumise korral minimaalselt aasta.
Scott ja Charles (bossid) SMP-st olid minu tööst poole aasta jooksul vaimustuses. Neil on vaja noort ja talendikat fotograafi. Nad ütlsid, et ei taha mind kaotada ning hakkavad mu sponsorship viisaga tegelema. Kahjuks on nad austraallased ning nende lubadused on toredad, ent asi ei pruugi tegelikult nii lilleline olla.
Seega kokkuvõttes loodan, et saan sponsori viisa, ent turvalisuse mõttes hoian muud variandid ka lahtised.
Kuna viisa organiseerimine ja sellega kaasnev paberimajandus kestab minimaalselt aasta kanti, pean teise aasta jaoks farmipäevi koguma. Mõte mingite mangode korjamisest kummitas koledasti, ent lõpuks sundisin end selles positiivset leidma. Teeme ära, ütlesin tüdrukule ja hing on ärevil...
Järgmisel nädalal ostame autolaadse asja (1500$ päris "autot" ei saa) ja paneme Sydney niiske talve eest põhja poole ajama. Stardime Sydneyst ja lõpetame Sydneys. Idee oleks Cairnsi kanti (võibolla ka Darwinisse) jõuda, ent teglikult reegleid ei ole. Tahaks vaid reisida, raha kõrvale panna, koguda täis farmipäevad ja rock'n'rollida ja surfata elu eest. Sellist vabadust nagu hetkel ei pruugi lähimatel aastatel enam ette tulla..
Tagasi jõudes paneks kõik rauad täiega tulle. Teistele töötamise mõte ei ole mulle kunagi väga meeldinud, seega on plaan oma firma teha. Äriplaan on laias laastus valmis. Ideeliste nüanssidega tegeleme reisi jooksul. Ingliskeelne blogi ning uus portfoolio, firma koduleht on juba tegemisel. Asi läheb tõsiseks, ent mitte järgmise kolme-nelja kuu jooksul..
(Tõestus: Elus!)
Giddy up!
