Perepäev Kalev Spas.

7-tunnise tööpäeva kohta võib vist öelda, et "lõdva randmega." Kui aga 7-tunnine tööpäev leiab aset vee all...

Lähiajal tuleb Eestisse ujuja Triin Aljand. Triin on tore ja fotograafidele vastutulelik, seega otsustasin temaga midagi huvitavat teha. Idee on pildistada Triinu vee all.

Mu heal fotograafist koolivennal Ahtol on soetatud veealune kaamera korpus (housing) ning koos me siis läksimegi täna hommikul 10st Kalev Spa-sse seda katsetama. (Kaasas 3 kaamerat, igaks juhuks:DD)

Muud probleemi kogu selle skeemi juures ei olegi, kui et inimene on ju veest väiksema tihedusega.. Heureka!! Inimene tõuseb vee peale. Soov oli aga ju vee all pilti teha.

Seega... tuli kopsud tühjaks hingata.. Siis hakkas vee alla vajumise protsess pihta. Kui hakkas põtkumine ujula põhjaga, oli nägu sinine ja pilt sahises. Ega tühja kopsuga väga vee all ei vehi. Vee pinnale jõudmise protsessi pinnal enam eriti ei mäletanud. 1,5m sügavusel vees oli see effekt talutav, 2,5m vees oli see juba räige... Ja mina kuramuse kaskadöör pidin ikka 5m sügavusel ikka ka ära käima.. Jube!

Kogu katsetamine kestis kokku 7-tundi. Pea kumises, silmad olid punased nagu särjel, käed krobelised ja kõrvad vett täis aga meie silmad särasid. Uhke tunne oli- meie fotograafia sai jälle targemaks.

Lõpus.

Hea fotograaf on ka kaamerata fotograaf

Oravad koguvad talveks endale pähkleid. Fotograaf võib ka pähleid koguda, ent on ka olulisemaid hoidiseid.

Pildistamisvabal päeval, käed taskus, linnapeal jõlkudes uurin terase pilguga kõrvaltänavaid. Alateadlikult otsin pildistamiseks huvitavaid kohtasid, taustasid ja valgust. Ühesõnaga kõik, mida otsiksin ka kaamera kaelas, modell käekõrval.

Mõned nädalad tagasi oli mul minimaalse ajaga vaja pildistada Rolf Juniorit ja Chris Kala (raamatu "Ebaõnnestunud" autor). Pildistamiskoht oli minu enda valida. Kuna pildistamiskoha "eelskautimiseks" aega ei olnud võtsin selle sahvrist. Koht ise ei ole mingi eriline saladus, see on Vabaduse väljakul, Ahhaa keskuse esine varjualune.

Miks see koht hea on?

1. Seal ei ole otsest päikesevalgust, millega oma välkude võimsusega on raske võidelda.
2. Seal küll liigub inimesi, ent südalinna kohta suhteliselt vähe. Tööd ei segata.
3. Seal on palju arhitektuurilisi sirgeid ja kõveraid, mida taustana kasutada.
4. Pisut valgust langeb varjualusesse ikkagi ja seda valgust saab välgu asemel täiesti kasutada.
5. Seal ei ole tuult, mis ajaks mu vihmavarjudega välgud ümber ning vihma, mis asjad läbi kärsataks.
6. Seal on palju ruumi, ehk jagub nii kõrgust kui sügavust.
7. Seal on koguaeg mingid väikesed rulapoisid, kes on väga abivalmid. Chris Kala pildistamise puhul hoidis üks neist poistest üht välku (ja oli ise väga õnnelik, et sai kasulik olla).


Paar pilti ka siis...

(Rolf Junior)

(Chris Kala)

See, mida sa telekast ei näe!

Fotograafi ameti idee on selles, et näidata hetki sellisena nagu tavainimene neid ei näe. Jalgpalli puhul on kõige kindlam pildistada tribüünilt. Samas on ka publik tribüünil ning telekaamerad filmivad ka tribüünilt. Tribüün= kindel, ent igav.

Platsile fotograaf ei pääse. Küll aga platsi tasandile nurgalippude juurde. Seal ei ole telekaameraid ning publikki meie pildistamisnurgast mängu ei näe. Olgugi, et tähtsatel hetkedel võib keegi kaadrisse ette tulla ja teravust on üsna keeruline kontrollida on pildid huvitavad.



Kuhu aga fotograaf veel ei pääse on värava võrgu tagune ala. Kuhu aga fotograaf ei pääse, pääseb kaamera. Seega eilsest mängust, kust ei õnnestunud saada päris "seda õiget" värava tagust kaadrit on huvitavaid olukordi mitmeid.

Kõik kes nägid eilset mängu tunnevad need kaadrid kohe ära:

(Löök)

(1:=0)

(Kaimar Saag paremalt lööb)

(1:1)

(Piiroja kaugelt lõi)

(2:1.... SEE ON VÕIT!!)

Ja fotoporno huvilistele minimaalse cropiga EOS 1D mark 4 täissuuruses fail (klõpsa siia):

(1/1000sek, f5.6, ISO1000, 7,4mb)

Tänasest hakkab mul 10päevane puhkus ja postitused on harvemad.. Kannatage ära, varsti tuleb meile külla Itaalia;)

Halb on tegelikult hea!

Käisin nädalavahetusel Viljandis Hedvig Hansonit pildistamas. Niisama klõbistamise vahel juttu ajades, küsis ta mult, et miks sa Õhtulehes töötad? Et see koleda kollase ajalehe uudise künnis sõltud "tissi ja tussi" eksisteerimisest…



Mõnes mõttes oli Hedvigil õigus, ent vastasin talle, et mind ei huvita, mida leht kirjutab. Mina olen fotograaf ja päevast päeva erinevaid inimesi pildistades saan meeletu hulga kogemust. Mul on võimalus tunda inimesi isiklikult, mitte lugeda nende kohta Õhtulehest. Tänane päev andis mu jutule väga hea aluspõhja...

Esiteks õnnestus mul tabada Aivar Pohlakut ülikonnas!!!!!!! pildistades Eesti jalgpallikoondislasi ülikonna jaoks mõõtude võtmisel.









Teiseks sain ma pildistada endavanuseid bändimehi, kes olid nõus (heas mõttes) iga minu poolt pakutud fotolollusega. (Bänd siis August Hunt)


Ja kolmandaks sain ma pildistada strippar/torutantsijat Erikat, kes on sellel alal ka Venemaa meister....



Noh, ajakirjade või fotoagentuuride fotograafid, kus teie blogid ja säärased postitused on????

Live a little, love a little;)

Nagu kass ümber palava pudru..

Kaia Kanepi saabus kodumaale. Kuna ta siia nii harva satub, pidin arhiivi jaoks Kaiast terve posu pilte tegema. Helistasin talle, leppisin kokku ja 1,5h trenni oli ta pideva klõbinarahe all.

Leppisin endaga kokku, et ma ei pildista ühtegi kaadrit, kus Kaia palli lööb. Miks? Aga sellepärast, et hetk, mille tagajärjel pall 200km tunnikiiruse sisse saab on väga võimas. Ja Kaia nägu ja käed on väga võimsad- võimsalt moondunud siis. Ja moondumine on kole ja kole on paha.

Seega tiirlesingi poolteist tundi ümber tema, et leida ilusaid hetki ja puhast tausta. Kokkuvõttes oli tulemus üsna rahuldav. Õppetund seises siis selles, et alati ei pea kaugushüppaja pildi peal õhus olema ja kettaheitja ketast heitma. Sportlik pingutus on küll tore asi aga sportlik ilu veel parem!

Motivatsioon

Viimased päevad on olnud jõhker rabelemine. Nimelt peale poot aastat agentuuridega "jutustamist" olen lõpuks jala veel enam ukse vahele saanud ning pildistasin oma esimese töö Getty Images'ile.
Enne igat suuremat võistlust küsisin suurimatelt agentuuridelt (AP, AFP, Getty Images, Reuters) kas nad sooviksid sellest pilte. Vastused olid, et ei soovi või meil tuleb oma mees pildistama. Peale pikka-pikka pakkumist, tuli viimaks tellimus.
Kuna töö ei ole veel tehtud, sest Gatlin jookseb oma viimase jooksu pühapäeval Tallinnas, siis pikemalt agentuurile pildistamisest ei räägikski. Pigem soovitaks motivatsiooni tõstmiseks vaadata Getty fotograafide portfooliod aadressil http://globalassignment.gettyimages.com/.

Kell on küll 5 õhtul, ent väsimus ei taha ikka kontidest ära minna.. Head und kõigile!