Eesti - Horvaatia - Mina 0:0:1

Ei oska tänase mängu kohta midagi tarka öelda. Viik on küll väga hea tulemus, ent null-null ilma suuremate võimalusteta.. jätab supi natsa lahjaks.

See-eest sain selleks mänguks Overallilt Canon EOS 1D mark 4 kaamera, mis on siis canoni praegune lipulaev. Eelnevad nurinad mark 3-e teravustamise kohta jäävad mark 4 puhul ära. Pildid on üldiselt nii teravad, et nendega võiks habet ajada.

Tänane mäng algas 21.30, seega pildid tuli juba poolajal toimetusse saata. Ajanappuse tõttu pildistasin üle pika aja jpg-d. Valgusbalanss tundus automaadiga kenasti töötavat ja säri panin ultratäpselt paika. Pildid olid töötlematagi kenad.

Seega viskasin pildid arvutisse, tärnitasin söödavad kaadrid adobe bridge'is ning avasin pildid 10-kaupa photoshopis. Seal tegin cropi ja vajutasin eelnevalt seivitud actioni play nupule, mis tegi failid pisemaks (2000px pikem külg), lükkas peale veitsa kontrasti (curves) ning seivis enne valmistatud kausta. Sealt kaustast panin Photo mechanicuga piltidele kirjed ning saatsin hopsti õhtulehe upload ftp-sse. Kogu kupatus 10 pildi puhul võttis aega umbes 2 minutit.

Koju jõudes tundus, et tööd ei olegi tehtud. Töö fiilingu tekitamiseks otsustasin väikese video teha. Videos on suurem osa tänastest piltidest. Vaadake üle ja kui teile meeldib võin sellist asja tihemini teha....



Kell on pool neli. Peaks magama minema... Tsau!

Jumalaga, Indrek!!

Oioioi kui vahva. Eesti koondis võiks sellise mänguga EM- valikturniirile jõuda küll. Jant on aint selles, et kas nad suudavad tänase mänguga sarnast taset hoida. Kui mõelda sellele, et piiritagant saame koondisele juurde veel Piiroja, Kink, Lindpere, Klavani siis peaks kõik võimalik olema.

Pildistamise kohalt oli tänane mäng väga keeruline. Nimelt oli staadion valguse ja varju triibuline. Kui määrasin säri varju järgi siis päikese käes sain +3 EV, seega totaalne ülesäri ja kui määrasin päikese järgi, siis varjus -3EV. Selleks, et pildid normaalsed oleks pidin kogu aeg säri juurde või vähemaks kruttima. Üks kruttimine andis 1 ava juurde või vähemaks. Seega kui pallur jooksis varjust päikese kätte, pidin nimetissõrmega kolm krutet (kas see sõna üldse eksisteerib??) tegema.

(Selline oli pilt päikese säri järgi varjus olevast Zelinskist)

Esimese poolaja olin platis ääres, teine poolaeg tribüünil. Käes oli 400mm toruga kaamera ja teine kere oli värava taga. Kurat, kellega ma magama peaksin, et ründajad õigelt poolt väravaid lööma hakkaks. Juba 5 viimast mängu on kaamera olnud paremal ja värav löödud valelt poolt. Seekord samuti:


Muud toredad pildid:

Homme on meistite liiga finaal- pildistan telekast!

Spordifoto konkursi võit.

Vahur Kalmre poolt korraldatud spordifoto konkurss läks see aasta hästi. 12 piltniku poolt saadetud 49 foto hulgas olid ka minu tööd. Minu piltidele anti esimene, kolmas, neljas ja kümnes koht. Seega esinelikus 3 pilti. Pole paha töö.. aga saab ka paremini;)

Vaata kõiki pilte Vahur Kalmre blogis.

See, mis hoiab fotograafi elus on fotokaugele surm..

..eelmine nädal loopisin 4 tundi mutrivõtit vette....

Kõik algas sellest, et koolis kommertslavastuse ülesandeks oli tööriista pildistamine. Niisama kruvikeerajat ja kruvisid pildistada poleks viitsinud. Elu tuleb ikka endal huvitavaks (raskeks) teha. Seega otsustasin proovida high speed synci.

High speed sync on välgu režiim, mille puhul saab kasutada ülikiireid säriaegasid. Kui muidu on kaamera ja välgu kiireim sünkroonaeg 1/125sek või 1/250 sek (see on siis aeg, millal esimene katiku kardin on sensorilt liikumise lõpetanud, sensor on täies ulatuses vaba ning teine katiku kardin pole veel sensorit katma hakanud) siis high speed synci puhul saab kasutada ka 1/8000 sek'i. Kes minu jutust aru ei saa klõksake selgitavaks videoks siia.

Seega minu Pocket Wizard saatja (tt1) ja vastuvõtjad (tt5) suudavad sünkroniseerida välke (580ex 2 ja 550 ex) mis tahes säri ajaga. Kiiret säri aega aga oli vaja selleks, et "külmutada" mullikeste liikumine, ehk saada täiesti terav pilt. Ilma HSSita on see võimatu.

Kokkuvõttes oli idee visata mutrivõti koos poltidega vette ning pildistada õhumulle, mis võtme uppumisel tekivad. Selleks tellisin ehitusplasti poest endale õhukesest pleksiklaasist kindla suurusega akvaariumi ja lasin selle vett täis. Siis sättisin ühe välgu akvaariumi alla, teise peale ning lasin oma kaasfotopedest sõbral võtit vette loopima hakata. Ise proovisin tabada õiget hetke, mil võti oleks vees, ent mitte veel akvaariumi põhjas.

Ideaalseks kaadriks läks aega umbes 4 tundi. Oleks saanud ka kiiremini, ent 1/8000 sek säri juures ei saa kasutada väga kinniseid avasid, sest high speed sync neelab mitu astet välgu tugevust. Seega oli meie terav ala f7.1 juures umbes 3cm. Kõik visked, mille puhul mutrivõti lutsu läks ning teravuse alast välja ujus olid nurjunud ja udused. (PS! Sügavusteravuse arvutamiseks on ideaalne leht www.dofmaster.com)

Neid kaadreid, kus mutrivõti ja poldid olid laheda kompaga, teravas alas, õigel kõrgusel ning lahedate mullidega oli sajast kolm (PS! Nüüd te PEATE pildile klõpsima, et näha mis detailidest ma räägin):




Stseen ise (koos Siim "themutrivõtmeviskaja" Kumpasega) nägi välja selline:

(must kinnas Siimu käes oli selleks, et mullidele tekkisid muidu oranšid naha peegeldused, must homemade kinnas säästis meid sellest lollist peegeldusest.)

Meid jälginud mittefotograaf hakkas peale poolt tundi tegutsemist nurgas vaikselt naerma, no kaua võivad vennad nii totra tegevusega aega veeta. NELI TUNDI MUTRIVÕTME VETTE LOOPIMIST.....

Ilma püssirohuta ei tapa!

Esmalt, leidke 1 erinevus:
pilt a) Andres Sõber peale esimest kahte mängu:



pilt b) Andres Sõber peale viimast kaht mängu:




Kuidas läheb? Nagu lükkad nõnda läheb... Rock lükkab kenasti. Kolm viimast mängu on põhimõtteliselt otsustatud esimese veerandajaga. Kahju et Tarva auruvedurile sütt peale ei anta. Praeguse kossu pingega saab äärmisel juhul telefoni laetud. Loodame, et läheb ikka actioniks...

(Leppik peale surmavaid kolmeseid)

(Kriisa peale 4. viga.)

(Doroninpower)

(Kohtuniku seljas ratsutamine.. Olümpiaala?)

(Kibestumus peale 5. viga)

Teine neljas musketär Sten Priinits

Eile ma kossul ei käinud. Rock võitis, kõik on tore. Loodame, et Tarvas saab jalad alla tagasi- võiks ju põnevaks minna.

Kui kossu pole siis saab vanu fotosahtleid uurides midagi magusat minevikust. Vehkleja Sten Priinitsi pildistamine on blogi jaoks küpsenud mitu kuud.

Eesti vehklemine tõi suurvõistlustelt medali ning ajas ajakirjanikud ärevile. Suundusingi üks päev vehklemissaali Priinitsit pildistama. Saal on pime ja rõske. Torkimisest ärevile aetud piiksumasinad undasid ja mõõgad klõbisesid.

Sättisin oma välksid saali nurka üles ja ootasin musketäri. Idee number 1 oli portreevoor ja teine idee seosnes torke-actioniga.

Portree puhul pritstisin Stenile aknapesuvedeliku pudelist vett näkku. Seda selleks, et tekitada higise trennist väsinud vehkleja illusioon. Toimis:




Teise idee puhul tahtsin näidata vehkleja lennukust ja agressiivsust. Pildi idee tuli kenasti välja ehkki köögipool oli naljakas. Vähem juttu rohkem pilte- vaadake ise.

(Saali nurgas vedelev prügikast sai sel õhtul suurima au osaliseks. Tänud prügikast!)

Kolmapäeval lähen kossule, siis saavad ka kossunäljased fotosõbrad oma doosi;)

Sipelgad

Vabandan kõigi lugejate ees, et postitust varem ülesse ei saanud. Oli põhjus. Sellest kohe lähemalt.

Tarvase ja Rocki kolmandale mängule Rakverre saabusin 2,5 tundi enne mängu. Ukse taga oli mehine järjekord, ent sisse ei lastud veel kedagi (kui kedagi ei lastud sisse ja ma sain sisse, siis ma vist olen keegi..??). Pistsin ühe kaamera tribüüni üles, piirdetoru külge (manftotto magic armi ja superclampiga). Otsa kruttisin pocketwizard MultiMaxi ning lainurk objektiivi.
Wizard on selline tore asi, et sellega saab kõiksugu vigureid teha. Seekord siis seadistasin wizardi intervalomeetri peale. Ehk siis kaamera teeb iga soovitud aja (seekord kolme sekundi) tagant pildi kuni teatud arv kaadreid (seekord 2500) on täis.
Idee oli näidata Rakvera põrgukatla täitumist. Kaamera klõbiseski 2 tundi enne mängu kuni mängu alguseni. Hiljem liitsin pildid vidjoks kokku ja oligi olemas. Timelapse photography.

Mäng ise oli mage. Olgugi et Rock näitas oma tõelist võimu ja võttis loodetult võidu. See selleks.. Vaadake videot ja andke ideid, kus sarnast vigurit veel kasutada saaks..

Sõbralik võit...

Kui kõht tühi, siis söö. Kui sügeleb, siis süga. Kui saad, siis viska...

Sellise skeemi järgi toimib finaali 2:0 juhtiva Tarva mäng. Tegelikult ei ole selles midagi halba. Vastupidi, ülilahe on vaadata, kuidas mängijad improviseerivad ja näitavad individuaalseid oskuseid. Ehkki olen pigem Rocki poolt ei ole mul ka Tarva vastu midagi. Tahaks vaid, et finaal otsustataks 7ndas mängus. Selleks peab Rock järgi võtma. Kes toob kastanid tulest?

Täna pildistasin kõige enam 300mm (pikk) objektiiviga tribüünidelt. Sellega katsin kogu väljaku. Jama on sellest, et piltidel jääb sügavust/tausta vajaka. Nokk kinni saba lahti. Täna siis noka pildid, ülehomme Rakveres ehk saba omad:








Pildi allkirju täna ei pannud, sest öeldakse ju, et 1 pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Muide sellele ma vaidleks vastu. Tuhande sõnalin wordi fail on kesmiselt 50kb, keskmine pilt on umbes 5mb. Seega üks pilt on 100 korda suurem kui tuhat sõna. Ehk 1 pilt peaks ütlema rohkem kui sada tuhat sõna....

Neljapäeval Rockveres näeme;)

Rohkem ilu vähem kossu!

Kossust hakkab kopp ette tekkima. Keegi eriti mu postitusi ei kommenteeri, tea, kas keegi siia enam satub. Teeme mittekorvpalli postituse ka.

See nädal tegi leht loo maastikuratturist Grete Treierist. Teine laps ja comeback siis teemaks.
Tartu Toomemäe kevadelembeline fotosessioon läks kenasti. Laps jäi ilusti pildile ja kõik oli tore.

Sessiooni lõpus tegin veel mõningaid kaadreid tuleviku jaoks. Seletaksin ühte lahedat tehnikat, millega saab pildile kiirust ja dünaamikat. Nimelt kui säriaeg venitada pikemaks kui 1/30, saab kaamera liigutamisega pildi väga siiruviiruliseks. Pildistatav jääks siis samuti ebamääraselt ebateravaks. Seda viga annab lahendada välguga.

Juhtmega ühendatud välk annab objektile kindlad kontuurid ning taust hakkab tiirlema, sest välk nii kaugele "feeze'ima" ei levi. Selle pildi puhul siis keerasin kaamerat ning suunasin välgu Grete peale. Tulemus siis säärane:


Ja nunnud pildid..


PS! Kõik sportlased võiks nii mõnnalt fotograafiga suhelda. Koostöö toimib ja mõlemad on häpid. Hea meelega saatsin vastutasuks Gretele ka pildid.


Okei kossust ka siis ikkagi. Mäng oli vinge. Tarvas näitas, et tegu pole mingite tutulutudega. Tegu on meeskonnaga, kes võib teha ajalugu ja võtta gigantidelt meistritiitel. Esimese mängu kaotanud Rock peab hakkama KORVPALLI mängima, et "heade mõtete linnale" halbu mõtteid ei tekiks. Mõned pildid:

(No kuidaaass???)

(Duubelmüürsepp)

(No kuidaaass??)

Aitab tänaseks.