Austraalias elab 22,7 miljonit inimest. Sydneys 5 miljonit. Tavategelase hääl siin ei kosta. Sydneys on kõike ja kõiki! Ei taha armsale kodulinnale pettumust valmistada, ent Sydneyst lahkumine on samavõrd raske kui Tallinnast.
Inimesed
Austraalial on kõike. Maa, maavarad, loodus, ookean, mis kõik tõmbavad ligi inimesi. Mustanahalised, asiaadid, eurooplased, aborigeenid, indialased, ozzyd- Sydney on ise kui väikene maailm.
Aborigeenid on ainsad pärismaalased. Neidki jääb aina vähemaks ning Austraalia "tegelik pealinn" Sydney on teglikult täis sõbralikke külalisi. Kõiki, kes Austraaliasse tulevad, võetakse vastu kui omasid (nagu külaline külalist). Keegi ei nori kehva ingliskeele, nahavärvi, religiooni ega uskumuste pärast. Õhk ja inimesed on täis uskumatut positiivsust.
Raha
Austraalia ON võimaluste riik. Austraalia tööline teenib siin keskmiselt 55 000 krooni kuus, mis on 4,3 korda rohkem, kui Eesti keskmine palk. Kõhu ja peavarju eest peab kuus välja käima umbes 20 000 krooni. Ülejäänud raha jääb lisakulutustele (pidu, transport, sport, vaba aeg). Kui lisakulutusi pole jääb kokkuhoidlikult elades taskusse umbes 30 000 krooni. Täiesti tavaline ehitaja Vasja võib poole aasta jooksul säästes osta endale tipp fototehnika ning hakata võimalusel näiteks fotograafiks, kui oskused lubavad..
Lõuna kohvikus maksab siin kesmiselt 100 krooni (kooli sööklates saab isegi viie kümpiga kätte). Nädalane ühetoalise korteri üür 2000 krooni. Poolene õlu umbes 40 krooni. Seega hinnad on Eestiga võrreldes pisut kallimad, ent palga suhet vaadates, ikka mitu korda odavamad.
PS! Kuulsin, et soomlased uurivad võimalusi eurost loobumiseks, sestap ka minu hinnad ikka vanades heades kroonides;)
Sport
Täna hommikul tunnist jooksuringi tehes, mis algab Kigs Crossis ning jõuab ringiga ooperimaja eest algpaika tagasi, jooksis mulle vastu 45 inimest (blogi jaoks lugesin üle). Inimestel on raha, seega on neil ka aega hobideks ja fänluseks.
Suuremate spordisündmuste puhul jäävad tänavad tühjaks. Cadel Evansi (Tänavune Tour the France'i võitja) võidu puhul kaalutleti teha rahvuslik püha. Rugby finaalide ajal tuul ei puhunud. Melbourne Cup (igaastane hipodroomi ratsavõistlus) ongi nädala sisene rahvuslik püha. Inimesed panevad ennast ilusalt riidesse, napsitavad ning tunnevad elust rõõmu! Ausraallased on mõnusad spordihullud (mitte paha koht spordifotograafile;)
Konkurents
Kuna kõik tahavad glasuurile lähedal olla on konkurents tihe. Ilma vastaste alistamiseta püramiidi tippu ei jõua. Kui Eestis jõuab konkurentsivõimelist fototehnikat osta iga 30 inimene, siis siin on see võimalus igal ühel. Võta kätte ja tulista!
Tulistajaid on tuhandeid. Vähestel õnnestub elu jooksul teist korda läbi membraani närida, kuid nende osavate tulevik on helge. Austraalias on inimesi ja raha. Oma ala proffidele makstakse hästi. Hea luksep, puusepp, fotograaf bussiga ei sõida.
Kirjutan seda postitust rongis suunal Melbourni. Suundun sinna, sest mulle lubati "õiget" tööd (ehk minujaoks piimajõgesid ja pudrumägesid. Mis sellest kõigest tegelikult saab.. juba lähipäevil;)
Veidi trillatrulla pilte ka:
Selle pildi alla üks peatükk veel.
Turvalisus:
Austraalias on tohutult igast erinevaid reegleid, millega on alguses raske harjuda. Näiteks punakate silmadega (ole kasvõi purukaine ujumistrennist tulnud sportlane) baaridesse sisse ei saa. Tee mis tahad.
Tänavad on täis hoiatavaid silte ja turvakaameraid. Iga su tegevust jälgitakse. Ent kokkuvõttes ei lööda baarides kellelegi toole pähe, ega ei pea kartma öisel tänaval jalutamist. Ja viimaseks: Austraalias kõik asjad TOIMIVAD! Liiklus, hinnad, töö, pidu.. Pole küsimust, miks ozzid nii sõbralikud on.
Tänavad on täis hoiatavaid silte ja turvakaameraid. Iga su tegevust jälgitakse. Ent kokkuvõttes ei lööda baarides kellelegi toole pähe, ega ei pea kartma öisel tänaval jalutamist. Ja viimaseks: Austraalias kõik asjad TOIMIVAD! Liiklus, hinnad, töö, pidu.. Pole küsimust, miks ozzid nii sõbralikud on.
Ja Sydney akvaariumi hai tervitab eestlasi:
No comments:
Post a Comment