Uued tuuled, tere Sydney!

Aasta on möödas sellest kui jõudsin otsusele, et Eesti jääb mulle väikeseks..

Kuu on möödas sellest kui istusin lennukile, jätsin Tallinnaga hüvasti ning asusin Sydney poole teele.

Neli nädalat on möödas esimesest tööst maailma kuklapoolel:

(Sydney Horbour Bridge, Sydney marathon, fototiim;)

See on pikk jutt, niiet proovin lähimal ajal kõik kenasti kirja panna, et oma lugejaid kursis hoida. Seega esimene peatükk:

Miks Eestist ära minna?

Paigalseis.

Ma olen fotograafiaga tegelenud 8aastat. Jõudnud oma karjääriga Eesti parimaks spordifotograafiks (Spordifoto võit 3aastat järjest).
Õhtuleht on spordifotograafile parim koht, sest sport on ÕLis väga tähtis, pildid on ÕLis väga suured ja ÕL saadab oma fotograafe välisvõistlustele. Olen Õhtulehes töötanud 5aastat...
Kõik on justkui saavutatud. Viimasel aastal tundsin, et hakkan manduma. Väljakutseid jäi aina vähemaks ning otseselt ei tundud tugevat konkurentsi, mille najal edasi rühkida.
Stringer leping Getty Imagesiga oli vahva, ent Eesti on nii pisike, et uudiseid, mis Gettyt huvitasid oli liiga vähe.

Palk.

Eesti parima spordifotograafina oleksin lootnud saada sellist tasu, millega saab endale natukest lubada. Kahjuks ei saanud ma Eesti palga eest endale lubada ei autot, korralikku korterit, head puhkust, fototehnikat. Kui sain, siis ainult pikalt koonerdades, elu elamata.
Ma tean, et viga ei ole Õhtulehes. Viga on Eestis. Siin ongi palga suhe paigast.

Suured võistlused.

Eestis oli üritusi, mis panid südame tugevasti põksuma liiga vähe. Korvpallis näiteks pani vere kiiremini ringlema Kalevi-Rocki otsustav (ainult otsustav, muide) finaalmäng. Jalgpallis rahvusvahelised suurmängud (Itaalia, Serbia). Kergejõustikus, ehk ainult juunioride EM. Thats 'bout it. Aasta jooksul viis korda tõelist adneraliini tunda on vähe..

Areng.

Eestis on palju häid fotograafe. Meie mõned stuudiokutid teevad head tööd. Pressifoto tase on ka täiesti okei. Üldiselt, laias laastus on kõik normaalne, ent ei ole säravaid tipptegijaid.
Kes on Eesti parim pressifotograaf? Kes on parim pulma, stuudio, toote, üritustepildistaja? On häid mehi aga ei ole staare, kelle pilte igapäevase huviga vaadata tahaks. Pole mehi, kelle pildid panevad igapäevaselt ahhetama..
Oleks Eestis olnud Euroopa parim spordifotograaf, oleksin huviga proovinud temalt õppida nii palju kui võimalik. Kahjuks sellist meest ei olnud. Konkurenti ei olnud. Ma arenesin ainult tänu iseendale. Kahjuks sellest ei piisanud…

Investeering.

Eesti lehed ei investeeri piisavalt oma fotodesse/fotograafidesse. Korvpalli tipptasemel pildistamiseks läheb vaja 3-4 kaamerat (remote kaamerad korvilaua taga näiteks). Sama ka teistes spordialades.
Huvitava pildi tegemine vajab eritehnikat. Õhtuleht aitas mind küll tänuväärselt palju, ent siiski on pool fotokotti minu enda investeerin minu enda parematesse fotodesse. Inimesi on Eestis vähe, lehtede tiraažid on väikesed, reklaami on vähe, seega raha on vähe. Tean, et süüdi on ainult riigi väiksus, ent tipptegijale on Eesti lihtsalt liiga väike.

Kui keegi kogeb hetkel sama suguseid probleeme, siis hakake mõtlema...

Kindlasti on põhjuseid veel, ent siin on kirjas peamised. Lähiajal uued postitused.