Esimene töö: The Business of numbers

(Olen ise ka ärevil. Tahaks kõike kohe kirjutada aga las jääb ikka kronoloogiliseks kõik. Näiteks praegu paluti mult passipilti ja koopiat, et teha akrediteering "for international cricket." WOW, eksole;)

Nädal pärast saabumist popsas mu telefoni sõnum Chrisilt, kes küsis, kas ma oleksin huvitatud Sydney maratoni pildistamisest. See oli üks kiiremaid "Yes!"-e elus, olgugi et ma ei teadnud üldse, kes, kus ja mis.

Kes?

www.marathon-photos.com. See on sait, kus üle maailma suurimatel maratonidel jooksnud inimesed endale pilte saavad osta. Kuna maratoni jookseb terve mass (Sydney maratonil oli tänavu pea 40 000 osalejat) siis kõikide jooksjate pildile saamine on täielik süstemaatika..

Kus?

Sydney maraton, seega toimus see Sydney kesklinnas. Fotograafe, kes jooksjaid püüdma hakkasid oli tükki 30, kõik paiknesid Ooperimaja, The Rocks, Harbor Bridge lähistel. Need on Sydney sümbolid ja enne pildistamist tehti kõigile selgeks, et taust peab Sydney järgi karjuma, muidu pilt ei müü!

(Sorri, et ma seda pilti igalepoole topin aga muid mul hetkel ei ole.. Harbor bridge taustal)

Mis?

Fotograafid jaotatakse 2-3 liikmelistesse tiimidesse. Igaüks valib endale ühe ilusa koha, kus jooksjad ilusal taustal mööduvad. Enne maratoni antakse kõigile booklet, kus seletatakse viimse detailini mida on vaja, ja kuidas pildistada.
Näiteks oli kaameral vaja kasutada ava 5.6, iso mitte üle 500 lastes. Kasutada tuli jpg medium kvaliteeti, mis andis faili mahuks umbes 1,5mb, pilvist valgusbalantsi jne.
Enne üritust jagati kõigile fotograafidele võikesed mälukaardi pinalid, mille sees oli 8x2gb kaarti, kõik numbrilises järjekorras. Esimene pilt igal kaardil pidi olema kellast, et pärast töötlejad teaksid, mis järjestuses pildid ja jooksjad on. Iga kaart tuli pärast täis saamist tagurpidi pinalisse tagasi pista. Peale üritust tuli jooksupoiss, kes pinalid kokku korjas. Seega fotograafid pilte ise töötlema ei pidanud. Pildid töödeldakse neti vahendusel väidetavalt Indias.

Kuidas asi töötab?

Veebisait maksab maratoni korraldajale miljon krooni. Lisaks makstakse igale fotograafile 4000 krooni. Igasugu korraldamise kulud ja muu pudi padi kokku läheb maksma saidile umbes 1,5-1,8 miljonit.
Kuna iga fotograaf peab automaadist tulistama võimalikult palju jooksjaid, siis igast jooksjast peaks kokku olema vähemalt 5pilti. Rinnanumbri järgi leiavad osalejad oma pildid pärast saidilt üles. Tavaliselt ostab pilte umbes neljandik jooksjatest. Igaüks vähemalt ühe pildi.
40 tuhat jooksjat, millest üks neljandik, ehk 10 tuhat ostavad ühe pildi kolmesaja krooni eest. Lihtne arvutus näitab, et minimaalne käive on umbes kolm miljonit krooni, seega 1,5 miljonit kasumit per maraton läheb hopsti veebisaidile. Easy money;)

(Ma arvan, et see võib olla minu pilt, üks 8st tuhandest...)

Viiest tunnist pildistamisest umbes kolm istusin kõrvuti Murray-ga (grupipildil alt vasak), kes on SMPimages fotoagentuuri fotograaf. Kui alguses võttis ta mind noore fotojogana, siis peale mõnekümne minutilist vestlust sai ta aru, et minu näol pole tegu suvalise oinaga.
Arutlesime süvafototeemadel (Mis on süvafototeema? Näiteks arutasime, pocket wizard flex tt5-e ja Canon 580ex II-e Rf-müra blokeerimiseks leiutatud spetsiaalse materjaliga riide AC5-e totrust...) ning pildistamise lõpus lubas Murray mind oma bossiga kokku viia. Neil olevat suvel Melbournis fotograafi vaja....

Cheers;)