Feel the power!!

Selleks, et aru saada, kas pann on küpsetamiseks piisavalt kuum peab käe panni kohale asetama. Kui aeg justkui seisab, siis peab kõrva kellale asetama mõistmaks, et viimane ikka töökorras on- tiksub.

Et asjast sotti saada, peab sellele võimalikult lähedal olema, ehk toppima nina (teiste)asjasse ("toppima asju teiste ninadesse" on ka variant).

Spordi pildistamisega on täpselt sama moodi. Selleks, et mängu sees olla, sellest aru saada, peab väljakul võimalikult lähedal olema. Sealt ei pruugi parimaid kaadreid saada, ent fiilingu saab kätte. Fiiling tähendab mõistmist ja mõistmine tähendab häid kaadreid.

Eile olid Otepääl Eesti MV suusahüpetes. Proovihüpete voorus (mis on parim aeg testimiseks) tahtsingi hüppajale võimalikult lähedal olla.. Tunda suusahüppe power'it. Läksingi hüppetorni ja maandumisnõlva vahele äratõukamiskoha alla. Viskasin ennast selili ja ootasin...

Kaugel, 50 meetri kaugusel/kõrgusel hakkas kostuma kerget kahinat. Iga sekundiga kahin suurenes, heli läks kiledamaks, pinge kasvas.. Nagu rong oleks rööpastest maha jooksnud, šahhhhhh..... Mees oli õhus. Näkku tuiskas suusasoonest inertsiga kaasa tulnud lumi ja sekundiga oli lendav suuskleja läbi õhu vihisenud... Kaugel vaibus tuhin ning järgnes sume plaks.. VÕIMAS!!!

Olgugi, et pildid olid kehvad (vähe valgust, ehk kõrge iso, ehk mürane pilt. Kiire säri hüppaja 100km/h kiiruse tõttu. Lahtine ava, et võimaldada kiiret säri jne) oli fiiling olemas. 

Selle fiilingu tõttu tekkisid ideed ja hüppe kiiruse, võimsuse mõistmine ja korralikud kaadrid hoopis teise koha pealt. 

(PS! Vahepeal tekkis tahtmine tõukeala all hüppajate suuskadest kinni võtta ja läbi õhu suusklejaga koos alla lennata.... Huvitav, miks ma seda ei teinud? Hmm...)