Päike on siin võimas. Kui tavaliselt olen mina see, kes jalgrattureid ja golfareid nende päevitustriipude pärast nokib, siis täna naersin juba enda üle. Ninal on karvavahetus periood ja keha kui malelaud. (Kuidas teil päevitusega on?)
Täna läks kõik nagu pidi. Siblisin, kus tahtsin ning otsisin värvi. Ideed hakkavad otsa saama. Üht teist veel leiutasin ja leidsin. Homme leiutavad golfarid. Siis selgub võitja.
(Ian Poulter ja tema lillad ketsid)
(Tiid)
(Matthew Millar)
(Robert Allenby ja tema draiveri-part)
Lõbutsesin kuni asjalood muutusid. Ian Poulterile, kes hoidis enne tänast liidri positsiooni, oli järgi jõudnud kohalik golfiäss Geoff Ogilvy. Eagle ja mitmed birdied ja mees oli -5 pealt läinud -13ga võistlust juhtima.
Minu ülesandeks sai selliga viimased kaheksa rada kaasas käia ja tulistada- neid pilte läheb kui sooje sajju. (Vahva usaldus, et just mina pidid kõige tähtsamat asja pildistama). Fotograafe, telemehi ja muid asjapulki tolknes kümnete kaupa Geoffi sabas. Melu oli lahe. Uus elamus. Uued pildid.
PS! Australian Openi akrediteering sai tänasega kinnitatud...:P
väga lahe on su edulugu jälgida:) jätka samas vaimus!
ReplyDelete