Kuna tegu oli suhteliselt keeruka, vastutusrikka ja ajaliselt pika projektiga, siis herilane sumises pingsalt. Mõtlesin, et väljakutsed on minu teema ja tapsin herilase. Toimetus rahunes.
Idee oli rahvariided, täpsemalt seelikud. Muu konseptsioon tuli ise välja mõelda. Seega olid mul seelikud ja vabaõhumuuseumi ruumid. Tuli sõlmida rida kokkuleppeid, et 13pildi (12 kuud pluss kaas) tegemisel kõik sujuks.
Rääkisin vabaõhumuuseumi tegelastega kogu moosi läbi. Kõik olid algul skeptilised, ent nende kolme nädala jooksul sain "eitedega" (seda sõna kõige paremas mõttes) väga hästi läbi ja tulemus oli lahe.
Pildistamine toimus siis nii, et läksin muuseumisse, võtsin mulle antud seelikud ning läksin erinevatesse muuseumi majadesse, kus mul olid täiesti vabad käed. Kui aus olla, siis teeksin seda kalendri asja kümme aastat edaspidigi. Nimelt Kolu kõrtsis pildistades pakuti mulle pildistamise vahele iseküpsetatud õunakooki ja kohvi. Kuie kool oli lihtsalt geniaalselt äge koht pildistamiseks. Viimane pildistamine toimus isegi muuseumi direktori kontoris. Usaldus kasvas iga päevaga ning peaks lisama, et direktorit sel päeval tööl ei olnud;)
Iga seeliku puhul proovisin välja tuua selle eripära, mustri, ning üritasin taustale lisada sajanditagust hõngu. Minu pilte vaatab terve järgmine aasta, igapäev 38000 tellijat, mis tähendab, et pea 171 miljonit korda terve aasta jooksul. And I hope they will enjoyit it as much as I did!
(Näiteks selle pildi tegemise puhul oli set...)
(...selline. Vihmavari oli põhivalgus, valge paber andis filli, vasak tagumine välk andis kardina põrkega seelikult mõnusa kickeri ning parem tagumine imiteeris 1 CTO gel'iga päikest)
Loodan, et tuleb hea aasta....
Väga väga viis töö ja muidugi need mustrid koos kvaliteetsete fotodega annab sellise mõnusa sooja tunde! Müts maha!
ReplyDelete