Veidi kõike ongi hea!

Mida aeg edasi seda enam saan vastuseid küsimustele: miks ma olen fotograaf. Mõnele meeldib rahulikult klaviatuuri klõbistada. Mina olen pigem ringirabeleja. Sestap igapäevaselt erinevate inimestega kohtuda ning nendega suhelda ja lõpuks ka teha nendega seda mida paremini oskan- pildistada. Why not?!

Viimased huvitavamad tegelased on olnud näiteks Eesti talendis osalenud mustkunstnik Tom Pintson (kellel on ka salapärane koduleht ning blogi).
Tema võttis mind oma kodu uksepeal vastu eelaarvamusega, et ma tahaksin temast klouni teha. Ei taha, mina olen nagu temagi, kes otsib midagi põnevat. Lõpuks olime mõlemad pildiga rahul:

Teiseks sattusin jällegi talendisaate pillimeest pildistama. Anatoli Jevstatov oli kunagi lastekodu laps ning paras kaak. Tänu usule ja piibli lugemisele on temast saanud väga lahe ja sõbralik kutt. Tegime temaga huumorit ja jällegi jäime mõlemad pildiga väga rahule:

Kolmandaks sattusin Heinar Kudevitat pildistama. Heinar on fotohuviline ning väga väärikas härra, kes põeb Meniere'i tõbe ning sestab ei tarvita soola. Tõbi mõjutab üldiselt tasakaaluelundeid, kuid tänu soola koguste vähendamisele on ta tõvest peaaegu prii.

Kuna Heinaril on endalgi "fotohaigus" küljes, siis vermisime temaga kokku kaadri, mis tavainimesele erakordsena ei tundu. Tegelikult jaurasime oma tunnikese, et fotot kenasti valgustada. Nimelt viisin põhivalguse (mis langeb Heinari näole) õue, siis lisasin fill valguse lakke ning kolmandaks lisasin tema seljataha kolmanda välgu, mis suurt kappi natukene tumedast varjust välja toob.

Naisss;)