Kunagi, kui sain oma esimese profiobjektiivi, millel max ava oli F2.8. Ega ma siis ju mingeid muid avasid ometi kasutama ei hakanud... Ja, oi neid hunnikuid uduseid kaadreid.. Oioioi... Siis sai siiber.
Mõned aastad tagasi sain kasutusse Canoni fisheye 15mm objektiivi. No shit, et esimesed nädalad ainult seda objektiivi kasutasin. Imelik hakkas. Siis sai siiber.
Mõned aastad tagasi orgunnisin endale välkude komplekti. Siis pidi igale pildil ikka näha olema, et mul need välgukesed on. Siis sai siiber.
Edasi proovisin teha selliseid kaadreid, kus välgud aitavad visuaalile kaasa, tulevad loogilisest kohast ning on pehmed ning loomulikud (see kõik ei tähenda, et ma välke tänini julgelt kasutada ei taha.. vahest ikka) ja tulemused on mõnnamad.
Mõned näited välkude tagasihoidlikust kasutamisest ÕL moeseerias:
Kokkuvõttes see, et sa kiiresti joosta oskad ei tähenda, et sa kogu aeg spurtima pead. Iga asi omal ajal. Kombi piire, et teada millal need lõhkevad, ent püsi turvalises ja mugavas keskses- tuleb kasuks;)
Väga hästi kirjutatud. :))
ReplyDelete"Siis sai siiber." :D
Mina olen hetkel faasis, kus mul on välgukomplektist siiber saamas (fisheye jäi vahele, seda mul pole), KUID ma veel ei oska neid kasutada kui loomuliku valguse osa. Kas ma tahaksin? Ja kuidas veel!
Triin