Kõik sai Korda!

Australian Masters Brisbane'is ei tootnud nõnda vahvat pildimaterjali kui Australian Open Melbournis. Royal Melbournis Openil olin mina SMP ainus fotograaf. Seega ei pidanud ma Scoti traspordile lootma, ega kellegagi arvestama. Tulin, mil tahtsin, tegin, mis tahtsin.

Võistlus algas probleemiga. Nimelt polnud mul pikka tele-objektiivi. Nikon oli enda oma juba välja laenanud, seega tuli hakkama saada 1kaamera ning 16-35, 35-70 ja 70-200mm objektiiviga.

Jama seisneb selles, et pisemate torude puhul ei jää taust nii udune/pehme. Kui 400mm toruga jääb kõik koguaeg ilus puhas (tausta jura on piisavalt udune), siis väiksematega peab taustale eriti mõtlema. Teiseks pääseb golfarile piisavalt lähedale vaid avalöögil. Alguses tundsin end alasti, ent aja möödudes avastasin piiramatu vabaduse- mul oli rohkem tausta!

Esimesel päeval saabusin võistluspaika 2 tundi varem, ehk kell 5 hommikul (äratus pool 4). Tähed särasid ja kuu valguses hakkasid saabuma esimesed golfarid. Ei Getty ega teised agentuuri tegelased nii varakult ilmuda ei viitsinud. Sellest neile ja kõigile laiskadele õppetund:

Suurim rõhk pildistamisel tasub seega alati panna varahommikule ja õhtule kui päike on madalal. Päise päeva (koleda valguse) ajal istusin ma meediakeskuses, töötlesin hommikust materjali ja krõbistasin nosinaid. Võtsin ühesõnaga rahulikult.

Võistlus ise oli ulmeliselt põnev. Mängiti 4 päeva ning võiduvõimalusega läks viimasele päevale 5-6 naist. Arvestasin võimalike üllatustega (kuigi nagu lõpus selgus, siis mitte piisavalt) ning pildistasin esimest kaheksat naist. Liider Jessica Korda (-7lööki) pidas vastu viimaste radadeni. Siis tegi mitmel rajal järjest bogey ning langes pingereas -2 ga kaheksandaks.

Viimasel rajal said uued liidrid (mõlemal -4) korealased greenile hästi pihta. Kõigepealt oli võimalus Hee Kyung Seo-l meetri pealt pall auku veeretada ning tõenäoliselt turniir võita. Seo lõi löögi, mille minagi lööks 100st 100 sisse, mööda. Nüüd oli võimalus So Yeon Ryu ühe meetri pealt pall sisse veeretada ning võita turniir ning 1,3miljonit AUS dollarit. Ent temagi vääratas. Uskumatu!

(Keeras august välja.)

(Teine miljoni dollari löök)

Jessica Korda tegi viimasel rajal birdy ning sellega selgus karm tõsiasi, et kuus naist lõpetasid tulemusega -3. Seega mängitakse play-off. Kehv asja juures oli see, et kuuest naisest pooled olid keskmikud, kes kobistasid end play-offi ning kellest mul mängupilte ei olnud. Kiskus jamaks. Lootsin Jessica Kordale, keda olin algusest peale rohkem pildistanud.

(Jessica valmistumas avalöögiks)

(Jessica golfikoti karvikud)

(Jessica fistbump caddiega)

Play-offil mängitakse 18ndat rada nii kaua kuni selgub võitja. Suure pinge tõttu suutsid paari meetri pealt mööda lüüa maailma parimad naisgolfarid. Esimene kord võitjat ei selgunud. Kõik läbisid raja 4 löögiga.

(Kolmas miljoni dollari putt)

(Neljas miljoni dollari putt...)

Teisel korral suutis rongi alt pääsenud ameeriklane Jessica Korda (kellest mul OLI trobikond mõnusaid kaadreid) 5-6meetri pealt ülikeerulisest kohast palli sisse putata ning võitis turniiri. JESS!!

Kuna mina pidin lühikese toru tõttu mõtlema taustale, siis asusin teistest fotograafidest eemal ning sain ainsana pildile lõpukarje (seda muidugi koos Royal Melbourni klubihoone ja inimestega). Kõik sai ikkagi KORDA!

(Thanks Jessica!)