Ole nähtamatu!

Esimestel päevadel ma väga ei teadnud, mida teha, kus olla. Eesti lollide turvameeste kartus oli sees- kui varvas on üle joone on kõik perses. Teisel päeval mõistsin, et austraallased võtavad asja loogiliselt, mitte reeglitest olenevalt. Täna sahisesin nagu noor jumal radade vahel. Keegi ei näinud mind, ent ma olin kõikjal.

Golf on haritlaste mäng. Siin kehtivad džentemanide reeglid. Golfarid ei toksa varbaga palli paremasse kohta, isegi kui keegi ei näe. Kõik toimib üldmõistetavate tavade järgi (common sense). Ka fotograafid on mängijad. Meie mäng kestab sama kaua kui golfarite oma, on sama väsitav, ent sama oluline. Meie tööd vaatavad tuhanded inimesed ning me elame kogu hingest oma tööle kaasa (kahju, et vähem palka saame..). Ja seda kõike mõistavad nii golfarid, kohtunikud, politseinikud kui kõik muud asjapulgad.

Tihti kui golfar pallile (mille lähistel on fotograaf) läheneb, teretab ta fotograafi. Küsib mõne küsimuse, viskab nalja. Peale lööki tuleb ja palub pilti näha, muigab, küsib nime ning järgmine kord juba teretab nimepidi. Luke Donald, kes on maailma esinumber ning teeninud see aasta juba 6,6 miljonit dollarit auhinnaraha, teab mu nime. Teretab alati kui näeb ning on muidu muhe sell. (Sellega väike vihje Gregor Arbetitele ja Tarmo Kinkidele).

Kõik austavad üksteist ja kindlaid reegleid on vaid kolm:
1) Ära pildista ennem, kui kepp on tabanud palli.
2) Ära rabista, kui golfar löögile keskendub (kivistu!).
3) Ära jää telekaamerate ette.

Lisaks tulevad golfi pildistamisel kasuks: päikesekreem, müts, head jalanõud, pidev vee joomine, vihmakaitsete olemasolu ja mängu mõistmine. Thats it! Tänased parimad:

(Luke Donald 15rada)


(Luke Donald võpsikus)


(Liider Ian Poulter sõiduteelt tagasi väljakule)


(Luke Donald: "Hi, Joseph!")

Rohkem minu tänaseid pilte saab siit. Ja rohkem lugemist golfi pildistamise kohta saab siit.

PS! Nüüd on kindel, et detsembri lõpus lähen 10ks päevaks Brisbane'i, et pildistada paar pesapalli mängu ja Brisbane Internationa Tennis turniiri. Cheers!