Elul on värvi!

Täna algas siis päris Masters. Hommikul viiest üles, rongiga Victoria Golf Clubi ja pildistamist ja mässamist umbes kuueni õhtul. Lisaks on Melbourni kohal maailma suurim osooniauk, seega mu nägu oli juba eilsest nii ära põlend, et valus oli naeratada . Varbad on villis ja uued ketsid on juba teisel nädalal puruks. Ei ütleks, et fotograafi elu väga lihtne on.

See-eest on elu lõbus. Austraallased ei mossita ega nohise. Vastupidi, neil on huumor 24/7. Eile näiteks tõsteti noorim fotograaf, kes norskas nagu vana mees, kella kolme ajal öösel, lihtsalt koos voodiga hotellitoast õue. Tüüp norskas õues rahulikult hommikuni. Täna ei olnud meedia keskuses ühtegi inimest, kes eilset nalja ei kuulnud.

Meie tiimis on 5 fotograafi. Kõigil on omad ülesanded. Kuna oleme Australian Mastersi ametlikud fotograafid, siis peame tegema ka huinamuina pilte. Reklaamplakatid, presentatsioonid ja muud sarnased. Õnneks on need "mitteniihuvitavad" tööd antud teistele. Scott ja Charles proovisid üritasid pildistada iga jumalama golfarit. Kolmas tüüp pildistas sponsori Hynday (meie kutsume "huńdai" nemad "hajúndai".. imelik) plakateid. Brett aitas mingeid pilte välja printida.

Minu ülesanne oli, vahi sa kuramust, pildistada "värvi/color". Ühesõnaga kõigil olid omad ülesanded, ent põnevate piltide jaoks on vaja rohkem aega. Kuna sellid teavad, et ma olen fotoleidurleo, siis andsidki nad mulle aja. Ja vabad käed: tee mis tahad!

Ja niimoodi ma liuglesingi mööda radasid, pildistasin keda, kus, kuidas ja millal tahtsin. Kui kõht tühjaks läks nosisin pressikeskuse pirukaid ning kreemitasin punast nina, ent kokkuvõttes olin tuhinas ning töö oli hea. Vähemalt tööandja oli väga rahul. Mis tähendab, et mina olen ka väga rahul. Kõik on rahul!

(James Byrne)


(Greg Chalmers)


(Ian Poulter)


(Peter O'Malley)


(Michael Campell)




(Peter Nolan)

(Andrtew Bucle)