Rally Estonia 2011

Eelmisel aastal pildistasin rallit esimest korda. Tänavu olin targem. Jõudsin õigel ajal õigesse kohta, pildistasi õigeid masinaid ning ei toppinud oma kaamerat temale eluohtlikesse kohtadesse (nagu eelmisel aastal).

Estonian rallyle akrediteeriti 100 fotograafi, mis on minu arust jaburalt suur number. Paljud kaameraga tegelased tiksusid ohtlikes kohtades, lisaks lippasid võttenurkadele ette. Minu arust ala www.AndrusTheRallifotograaf.pri.edu.eu.net saidi ette näitamisel akrediteeringut saama ei peaks. Suur mass on liialt ohtlik ning segab professionaalide tööd. Vabandan, et olen aus.

Samas oli väga palju toredaid kolleege, kellega sai arutleda ralli pildistamise olemusest. Ehk rallidel tundub olevat kaht sorti fotograafe. Esimesed on fotograafid, kes on saadetud rallile ja teised on rallimehed, kes on saadetud pildistama.

"Rallimehed" on üli rõõmsad kui saavad pildile suure hunniku lendavat kruusa, välja keeratud ratastega või maanduva masina. Taust kui selline pole neile justkui oluline.

"Fotograafid" kõnnivad samaselt rallimeestele läbi kiiruskatseid, et leida lahedaid taustasid. Suht savi, kuidas see auto seal pildil on. Lisaks on tähtis jutustada lugu läbi rallisõitja emotsioonide. Mina olen pigem see viimane kuigi tahaks olla pisut mõlemat.

Minu kui rallile saadetud fotograafi valik:

Ja emotsioonide all mõtlen ma seda:


(..mitte eriti rahul, teine koht..)


(..ikka suht rahul..)


(..võitjad viimaselt katselt tulles põiepeatusel.. Mõne sekundi pärast.. Ikka täiega rahul...)


Mina olen ka rahul.