Ennast pildistamast ma ei väsi...

Kell on 5.25. Istun Tallinna lennujaamas. 6 paiku peaks startima lennuk Helsingisse ja sealt siis juba Prahasse, kust peaks vist võibolla ja kuidagi saama otsapidi Libereci, kus toimub murdmaasuusatamise MM. Liberecist tuleb sissekandeid iga päev, kahe nädala jooksul!! Kokkuvõttes on lennujaamad igavad ja palavad ja õhutud.. Huvitavaid postitusi, kui selliseid, CO2 pealt ei tooda.. Üritan ikkagi...

...ja kui väsin, siis puhkan veidi ja pildistan edasi. Eneseimetlus on vältimatu. Kõik fotograafid on pildistanud autoportreesid. Endale ei pea ütlema, kuidas olla, endale ei pea ideid lahti seletama ning endalt saab ka riided kiiremini seljast, kui mõnel teisel (ilusal blondiinil modellil... näiteks). Kõik on lihsam! (Endaga kaklema ikka ei lähe, kui kehvad pildid tulevad)

Mõned näited aastate tagustest töödest..

Huvitav, miks Eri Klas Helsingisse sõidab?? ...ta istub põhimõtteliselt mu kõrval..

Panning (sõnal pole mingit seost küpsetamisega!)

Panning ehk "vedamine" (sõnal pole mingit seost õnnega) on foto nõks kiiruse väljendamiseks. Vedamist kasutatakse liikuvata asjade pildistamisel. 

WTF?!? Mõned näited...

Point on siis selles, et kaamera ja objekti püsivad säritamise ajal stabiilselt sama kaugel. Samas, kui taust kaamera suhtes liigub. Thats it!!

Mida teha, et pannimine õnnestuks:

1) Säriaeg tuleks panna aeglaseks (1/100s kuni 1/8s. Säriaeg oleneb sellest, mis objektiiviga pildistada, kui kaugelt, palju käsi väriseb ja kui stabiilne on objekt)

2)Valida sujuvalt liikuv objekt. (Suusatajad, autod, rongid jnejne)

3) Valida tuleks muhe taust, mis jätaks vedamisel huviatavad "triibud."

4) Kasutada Artificial Intelligence Servo (ai servo) teravustamist. Ning hoida objekt kaadri keskmes, teravustamispunktis enne pildistamist, pildistamise ajal ning saata  järgi ka pärast pildistamist.

Kokkuvõttes on asi sujuvuses. Nagu sportlaskmiseski: ootad ketast, ketas lendab, hoiad sihikut kettal ja tulistad, siis kui teravus/täpsus paigas.. 

"Hit"... Viuhhhhhhhhhhhh.. Kõmm!! 

(Lausel ei olnud mingit seost panni ja löömisega..Vist.)

Lahedaid (mitte ukse)linke

1. Sports Illustratedi fotograaf pildistas Ameerika jalgpalli ning tegi video, kus on kõik tema 1300 pilti mängust. "This guy does not miss much!" David Bergman

2. Kõik vähegi fotosõbrad on kunagi proovinud pikka säriaega kasutades valgusega maalida. Kellel ideed otsas, külastage seda saiti. Muhe!

3. MSNBC aasta parimate fotode valik. Teeb küll kadedaks, ent vaadata tasub ikka. "Fotokiim" tuleb kiiresti peale. MSNBC Best photos 2008.

4. Mõni mees on peast lolliks läinud. Paneb kaamera tagurpidi saltosse lendava mootorratta peale ja lumesaani ja kardi.. Mark Rebilas

Thats it, sellest peaks piisama, et pool tunnikest emotsionaalselt sisustada.

Sügavkülma tõsielusari

Mõned nädalad tagasi käisin Otepääl laskesuusatajaid pildistamas. Hommikul 10st oli õues

viisteist külmakraadi. (Mõnus- õlled ei lähe soojaks!!)

Lasketiiru juurde jõudes läksid koondise treeneril Zahknal silmad suureks. "Sa nii paljalt tulnud, vaata ei ära ei jäätu!" Muhelesin ning vastasin, et usu mind, ei jäätu.. Jäädes ise mõttesse- kurat, äkki jäätungi...

Siiski kokkuvõttes pildistasin neid 1,5 tundi ning lõpus oleks võinud isegi jope maha visata. Kuidas see võimalik on? Aastaid tagasi Eesti meistrikatel jäätusin 5 minutiga, akud said külma tõttu 10 minutiga tühjaks. Püksid olid lumest niisked.. Enesetunne 10 palli süsteemis -15, nagu külmakraadegi sel päeval. Mis siis aastatega muutunud on? -15 ei ole ju -2 muutunud...

Külma ABC:

1) Korralikud talvesaapad. Number, poolteist suuremad, et õhk ringleks ning suuremad sokid sisse mahuks.

2) Soe aluspesu. Modernsed karupüksid ei sügele jalas!!

3) Korralikud sõrmikud ning müts või kapuutsiga ilmastikukindel jope.

Nii.. Põhimõtteliselt eelnev on vist kõigile teada. Järgnev..?!

4) Mälukaart (võimalikult mahukas) tuleb enne välja minemist kaamerasse pista. Siis ei pea väljas kindaid käest võtma.

5) Kaamera settingud peaks ka ennem paika panema. Suurte kinnastega ei ole eriti mõnus pisikesi nuppe nokitseda.

6) Varumälukaardid panna võimalikult mugavasse kohta, et vajadusel nad kergesti kätte saaks.

7) Ootamise ajal tuleks näpud sõrmikutest välja võtta ja peopessa suruda. Kui sportlane läheneb, siis näpud sõrmedesse ja tuld!

8) Pildistada ei tohiks ühe koha peal. Iga 5-10 min tagant peaks mõõduka sammuga väikese kõnnaku ette võtma.

9) Varbaid tuleks seistes liigutada.

10) Kui paremaks pildistamispositsiooniks on tarvis lumme kõhuli heita, siis ei soovitaks lumes väga kaua lamada. Püsti tõustes peaks kohe ennast lumest puhtaks rapsima. Muidu lumi sulab ja....

11) Akud saavad külmaga kordi kiiremini tühjaks. Seega tulekski soojas kohas (taskus, erilise külma puhul on rõvedamaidki kohti kasutatud) varuda mitu akut. Kui üks aku saab tühjaks, siis kasutada varu akut ja tühi aku sooja panna. Tühi aku soojeneb üles ning seda saab jälle kasutada.

12) Külmast tuppa minnes soovitaks õues kaamera kotti tagasi panna. Muidu tekib kondensvesi kaamera pinnale ja tehnika võib tuksi minna. Et kaamera "higistamisest" pääseda soovitaks koduukse eest mälukaart vajadusel välja võtta, et toas kaamera kotti soojenema jätta.

Pildistamisel tuleks veel kasuks..

1) Kontrollida pidevalt histogrammi, et lumi välja ei põleks ning suusataja liialt tumedaks ei läheks. Ehk histogrammi otsad ei tohiks äärtesse lõpuni minna.

2) Pildistada ei tasuks vastu päikest. Peegeldumisnurk lumelt otse kaamerasse ajab masina hulluks. Teravustamine läheb keeruliseks ning automaatprogrammid ei saa üldse aru milliseid parameetreid kasutada.

3) Pildistada tasuks RAW-faili, sest teatud puhkudel võim kaamera lume kollaseks, roheliseks või liialt siniseks muuta. Raw faili puhul saab aga pärast vastavalt vajadusele valgusbalanssi muuta,

4) Teravustada tasuks kontrastsetele punktidele. Sellega väldime ebateravaid kaadreid.

5) Pildistada tuleks häid kaadreid, sest talv on lahe!!

Tossav Tobreluts

Kadri Lehtla

Härmatis on hea sooja koha leidnud

Moodne fotoviievõistlus

"Päkapiku elu pole kerge, kass on suur ja sokk on kõrgel!" Fotograafi elu kass ei sega, ent..

Otepää MK 5km klassikaraja Tehvandi tõusu ja stardi/finishi vahemaa on 1,5km. Kokku jooksin seda lumist vahemaad 3korda (enne võistlust kontrollimaks, kas koht on pildistamiskõlbulik ning naiste ja meeste sõidu ajal) Kokku 9km. Fotovarustus koos kahe kaamera, 5 objektiivi ja muu pudi-padiga kaalub 25kg kanti... 

Mehed sõitsid 5km ringi kolm korda. Tahtsin Maed Tehvandi tõusul kaks korda pildistada ja finishisirgel samuti. Seega pidin Tehvandi tõusult finishisse jõudma ennem kui Mae, ehk vähem kui 13 minutiga.. Jõudsin (olgugi, et läbimärjalt ja 1/2 surnuna)!! 

Idee!! Moodne fotoviievõistlus hõlmab koormustega sprinte, koormustega kestvusjooksu, kõrge pulsiga püsti laskmist, koormuste hoidmist ja tehniliselt puhast sooritust...

Miks ei võiks moodne fotoviievõistlus juba Vancouveris olümpiaalana kirjas olla? Eestlaste medalilootus kasvaks raginal!!

(Mina, kui esimene ametlik moodne fotoviievõistleja Otepää MK-l)

Otepää MK- tühjus, lumi, action, pilgud..

Esiteks, Otepää MK on minu silmis läbi aegade parim murdmaasuusa võistlus. Rahvast on metsikult (metsad on rahvastatud), figureerivad Eesti sportlased, melu on võimas, loodus on naturaalne.. Ilmgi on "huvitav" (alati sajab...)

Kõikide fotode põhialuseks on taust! Tausta on Otepääl rohkem, kui küll. Kõik eeldused headeks kaadriteks on olemas. Samas ei saa hurraaga peale lennata ja valimatult klõpsima hakata. Tuleb teha valikuid. "Üks hea kaader on kordi parem, kui kümme kesist!"

1. Tühjus. Lumise ilmaga ei ole tegelikult olemas täielikku tühjust. Lumi sajab ja annab ruumikale kaadrile nauditavat infot. Tekib sumisev lumine meeleolu.



2. Kui pildistada Veerpalut või Maed, siis ei ole meil vaja keskenduda nende näole, kehale.. Kõik eestlased teavad, kes ja millised nad on. (Me eristaksime isegi Veerpalu põlve sadade hulgast) Seega tulekski mängida pigem tausta peale, jättes suusataja ise piskeseks täpiks. Vinge publik, sadade eesti lippude ja rõõmsate nägudega.. Sellest piisab!



3. Pilgud. Läbi lume sahiseva sportlase pilk ei ole palju ütlev. Silmad peegeldavad meeleolu aga mitte siis, kui su pulss on 170 lööki minutis. (170 pulsiga keskenduks minu pilk valgusele tunneli lõpus) Seega on pilgupüüdmise parim koht stardiks valmistumisel ja sõidust taastumisel.

(Stardi/finishi paigas on tihti ka mõtlikud treenerid...)

4. Action!! Kui eestlastel on mingigi võimalus võita, siis on "must have" kaadrid just viimasest pingutusest. Lõpuspurdist finishis- näiteks. Finishiga on veel see hea asi, et kui meie mees võidab, siis lendavad rusikad taeva poole. Kui ei võida on mossitamist täie raha eest. Seekord me ei võitnud..

(..kuigi üritasime)

Ootame pikisilmi järgmist Otepää MK etappi!!

Nikon D3 and 14-24mm f/2.8 lens -- 50 percent off.

Sattusin netis surfates (pealkirjas mainitud) lingi peale. WOWWW!! Umbes saja tuhandene Nikoni profikomplekt 50 tuhandega. Nii, siis klõpsasin lingile ja mis selgus...

Ongi -50%!! Kuigi olen rohkem Canoni fänn on pilt siiski suhteliselt jõhker....

Las silm puhkab...

Eesti meedia/Kanal 2 leidis Liliti eelmine aasta, Playboy eelmine kuu.

Minu pildid on tehtud 4,5 aastat tagasi....

Enjoy!

(Uuendused blogis: igaüks saab stooridele kommentaare lisada!!)

Valminud on ka minu tutikas portfoolio/koduleht parimate paladega aadressil: jmfoto.pri.ee

Feel the power!!

Selleks, et aru saada, kas pann on küpsetamiseks piisavalt kuum peab käe panni kohale asetama. Kui aeg justkui seisab, siis peab kõrva kellale asetama mõistmaks, et viimane ikka töökorras on- tiksub.

Et asjast sotti saada, peab sellele võimalikult lähedal olema, ehk toppima nina (teiste)asjasse ("toppima asju teiste ninadesse" on ka variant).

Spordi pildistamisega on täpselt sama moodi. Selleks, et mängu sees olla, sellest aru saada, peab väljakul võimalikult lähedal olema. Sealt ei pruugi parimaid kaadreid saada, ent fiilingu saab kätte. Fiiling tähendab mõistmist ja mõistmine tähendab häid kaadreid.

Eile olid Otepääl Eesti MV suusahüpetes. Proovihüpete voorus (mis on parim aeg testimiseks) tahtsingi hüppajale võimalikult lähedal olla.. Tunda suusahüppe power'it. Läksingi hüppetorni ja maandumisnõlva vahele äratõukamiskoha alla. Viskasin ennast selili ja ootasin...

Kaugel, 50 meetri kaugusel/kõrgusel hakkas kostuma kerget kahinat. Iga sekundiga kahin suurenes, heli läks kiledamaks, pinge kasvas.. Nagu rong oleks rööpastest maha jooksnud, šahhhhhh..... Mees oli õhus. Näkku tuiskas suusasoonest inertsiga kaasa tulnud lumi ja sekundiga oli lendav suuskleja läbi õhu vihisenud... Kaugel vaibus tuhin ning järgnes sume plaks.. VÕIMAS!!!

Olgugi, et pildid olid kehvad (vähe valgust, ehk kõrge iso, ehk mürane pilt. Kiire säri hüppaja 100km/h kiiruse tõttu. Lahtine ava, et võimaldada kiiret säri jne) oli fiiling olemas. 

Selle fiilingu tõttu tekkisid ideed ja hüppe kiiruse, võimsuse mõistmine ja korralikud kaadrid hoopis teise koha pealt. 

(PS! Vahepeal tekkis tahtmine tõukeala all hüppajate suuskadest kinni võtta ja läbi õhu suusklejaga koos alla lennata.... Huvitav, miks ma seda ei teinud? Hmm...)

Fantastiline avastus

Päevas liigun fotosaitidel keskmiselt tunnikene, mõnikord paar. Häid leide jagub igaks päevaks. (Siiani ühed parimad lehed on ka blogi linkide listis!)

Paar päeva tagasi leidsin fantastilise pressifoto blogi aadressil:
http://www.boston.com/bigpicture/

Tegemist siis Boston Globe'i kogutud pildistooridega kõikjalt maailmas, kasutades parimaid pildipankasid (Life magazine, National Geographic, MSNBC.com). Saiti haldab ja uuendab (kolm korda nädalas) Alan Taylor.