Eilne päev oli mega! Nii mega, et õhtul ei jõudnud läpakat lahtigi teha. Voodi ja keha kokkupuutul reageeris aju ning pilt tuli ette alles hommikul kell 10. Nüüd siis see, mida eile ei jõudnud kirjeldada.
Mäletan oma esimesi suusavõistlusi. Pea oli laiali otsas, üldse ei teadnud, millal keegi kust mööda sõidab. Oma mehi ära ei tundnud, finishisse õigeks ajaks ei jõudnud.. oeh, olid ajad!
(Toimetuses pilte sirvides märkasin tihti, et olin mingit soomlast Veerpalu pähe pildistanud jnejne)
Et sellist jama ei tekiks, peab olema võistluseks plaan. (Alguses plaan A ja siis, plaan B- näiteks!). Kõik peaks olema kirjas, millal, kus, kes, on. Selleks, et võistlust korralikult kajastada, peab kõik selge olema ja rahu majas. (Slow is smooth and smooth is fast!)
Liberec, 15 km klassikat,
Start: 13.oo. (Rehemaa 13.16,5/Mae 13.18/Veerpalu 13.18,5)
Kes: Rehemaa no 33/Mae 35/Veerpalu 36. (Tunnen neid nii sammu, kombinesooni, mütsi, jne järgi, ent ikka kirjutan numbrid pastakaga käe peale- you never know!)
Kus: 1- laskumine, tõus. 2- finishisirge 3- viimane tõus, Alaver. 4-finish.
Taust: finishisirgel eesti fännid, viimasel tõusul Alaver, esimesel laskumisel palju rahvast.
Info: raadiosaatja ühendus ajakirjanikuga (Igas vaheaja punktis inf, kes juhib, paljuga, mitmendad meie mehed on, kui kaugel nad on, millal nad minuni jõuavad, kuidas neil suusk libiseb ja mis tulemust neist oodata võib)
Skeem:
Tulemus,
1. positsioonist laskumisel:
1. Positsioonist tõusul:
2. positsioonist (info, et staadionil on suur hunnik Eesti fänne):
3. positsioonist (info, et Alaver on viimasel tõusul)
4. positsioonist:
Ja tänu Veerpalu supersõidule sain õhtul pildistada ka viiendast kohast:
Kõik info oli olemas, seega oli teada, mida ja kus pildistada ning kokkuvõttes ei tekkinud probleeme- töö tehtud/hea olla!
Mulle väga meeldib see keskmine pilt Veerpalust. See on nii sügav ja emotsionaalne ja hea... Sellest võiks lausa plakati teha :)
ReplyDelete