Nagu kass ümber palava pudru..

Kaia Kanepi saabus kodumaale. Kuna ta siia nii harva satub, pidin arhiivi jaoks Kaiast terve posu pilte tegema. Helistasin talle, leppisin kokku ja 1,5h trenni oli ta pideva klõbinarahe all.

Leppisin endaga kokku, et ma ei pildista ühtegi kaadrit, kus Kaia palli lööb. Miks? Aga sellepärast, et hetk, mille tagajärjel pall 200km tunnikiiruse sisse saab on väga võimas. Ja Kaia nägu ja käed on väga võimsad- võimsalt moondunud siis. Ja moondumine on kole ja kole on paha.

Seega tiirlesingi poolteist tundi ümber tema, et leida ilusaid hetki ja puhast tausta. Kokkuvõttes oli tulemus üsna rahuldav. Õppetund seises siis selles, et alati ei pea kaugushüppaja pildi peal õhus olema ja kettaheitja ketast heitma. Sportlik pingutus on küll tore asi aga sportlik ilu veel parem!