Hea fotograaf on ka kaamerata fotograaf

Oravad koguvad talveks endale pähkleid. Fotograaf võib ka pähleid koguda, ent on ka olulisemaid hoidiseid.

Pildistamisvabal päeval, käed taskus, linnapeal jõlkudes uurin terase pilguga kõrvaltänavaid. Alateadlikult otsin pildistamiseks huvitavaid kohtasid, taustasid ja valgust. Ühesõnaga kõik, mida otsiksin ka kaamera kaelas, modell käekõrval.

Mõned nädalad tagasi oli mul minimaalse ajaga vaja pildistada Rolf Juniorit ja Chris Kala (raamatu "Ebaõnnestunud" autor). Pildistamiskoht oli minu enda valida. Kuna pildistamiskoha "eelskautimiseks" aega ei olnud võtsin selle sahvrist. Koht ise ei ole mingi eriline saladus, see on Vabaduse väljakul, Ahhaa keskuse esine varjualune.

Miks see koht hea on?

1. Seal ei ole otsest päikesevalgust, millega oma välkude võimsusega on raske võidelda.
2. Seal küll liigub inimesi, ent südalinna kohta suhteliselt vähe. Tööd ei segata.
3. Seal on palju arhitektuurilisi sirgeid ja kõveraid, mida taustana kasutada.
4. Pisut valgust langeb varjualusesse ikkagi ja seda valgust saab välgu asemel täiesti kasutada.
5. Seal ei ole tuult, mis ajaks mu vihmavarjudega välgud ümber ning vihma, mis asjad läbi kärsataks.
6. Seal on palju ruumi, ehk jagub nii kõrgust kui sügavust.
7. Seal on koguaeg mingid väikesed rulapoisid, kes on väga abivalmid. Chris Kala pildistamise puhul hoidis üks neist poistest üht välku (ja oli ise väga õnnelik, et sai kasulik olla).


Paar pilti ka siis...

(Rolf Junior)

(Chris Kala)