Kui meie nägime konna: "Osaaaa, tseki konna!", siis Urmas ladus mõtlemata konna ladinakeelse nime, soo ja kõik muud vajalikud näitajad antud isendi kohta. Meie naljade peale teemal "lähme pildistame rohejalg pardi röövikut, tuumahaugi või hüdroahvenat, Urmas ei naernud...
Pidime meiegi 3päeva jooksul Puhtu laiul loodust pildistama. Ja mitte ainult. Ülesanded, milledele lisan oma pildid, mis ehk sobivad hindamiseks semestri lõpus, olid siis:
(PS! VAJUTA PILDILE, ET SEDA SUUREMALT NÄHA!!)
1) Objekt ise (taim, imetaja, lind, putukas....)
Viimase päeva peatus Suitsul, ehk Suitsu peatus.. (see on ka kohanimi!!! Mis neil kohanimede väljamõtlejatel viga on??) Sealt leidsingi mõnusa seenekese kukkunud kase pealt. Tilgutasin kõrval lombist võetud vett seenekesele peale, et too mõnusamalt läigiks ja hakkasin pildistama..
Kasutasin kaht canoni 580 EX II välku. Üks pehme valgusega pisike handmade softbox asub seenekübara peal ning teine välk poole meetri kaugusel kaamerast vasakul, seene taga (see on siis terav valgus, et joonistada välja seene struktuur ja "karvakesed".) Seene all on valge 80cm diameetriga peegeldi andmaks seenekübara alumisele osale täitevalgust.
2)Objekt oma elupaigas, keskkonnas, suhetes teiste objektidega.
Valgustus on siis põhimõtteliselt sama, mis esimesel pildil, kuid kontravalgust ei pidanud vajalikuks. Pisikese softboxi panin seene kübara alla, et see paremini esile tuua. Ava tegin rohkem lahti, et seent taustast eristada saavutades väikesem teravussügavus.
3)Objekti detail. (makrovõte)
4)Loodusobjekt, abstraktse kujuna.
"Niikuinii pildistasite aint lehti!" Ei pildistanud AINULT lehti. Siiski ei saa jätta ju võimalust kasutamata. Lehed värvilisemad, kui...ee.. väga värvilised igatahes.
(f19, 1sek, iso 100. 19mm pealt. 25cm veepinnast)
Et saada parim pilt antud teemal otsisin vesist kohta. Vesi peegeldab. Peegeldused annavad sära ja pildile mitu tasandit. Selleks, et vesi fotol piisavalt sügav oleks, pidin isegi vette minema. Päris palju jamamist oli, et kaader lõpuks kätte saada. Keerukust lisas välklamp, mis lisas mahedat valgust. Lamp asus statiivil, kaamerast vasakul (see ei olnud minu statiiv.. nii loll ikka ei oleks, et enda statiivi vette paneks;).
5) Maastik "ühe klõpsuga".
Maastiku pildistamine on keeruline tegevus. Maastik on suur ja lai. Ise valgust lisada ei saa. Detaile ei saa eriti esile tuua jne. Seega parima variandi mängib kätte loodus ise. Kas siis värvikate lehtede, vahelduva valguse või huvitavate mustritega.
(f16, 1/30sek, iso 100.)
Filtreid kasutamata on väga raske saavutada sellistel piltidel detailset taevast. Kuna maapinnalt peegelduv valguse hulk on väikesem, kui taeva heledus, siis tavaliselt on maapind korrektselt säritatud ja taevas nö põleb välja. Või vastupidi. Seega objektiivi ette filter, mis on 50% sinine, 50% läbipaistev. Seda filtrit objektiivi ees, üles alla nihutades, saab horisondist ülevale jääva taeva valguse maapinna valgusega võrdseks. Ja voila! Taevas ongi sinine.
Filtreid kasutamata on väga raske saavutada sellistel piltidel detailset taevast. Kuna maapinnalt peegelduv valguse hulk on väikesem, kui taeva heledus, siis tavaliselt on maapind korrektselt säritatud ja taevas nö põleb välja. Või vastupidi. Seega objektiivi ette filter, mis on 50% sinine, 50% läbipaistev. Seda filtrit objektiivi ees, üles alla nihutades, saab horisondist ülevale jääva taeva valguse maapinna valgusega võrdseks. Ja voila! Taevas ongi sinine.
6) Panoraam maastikust.
Esimesel päeval käisime mõnusas rabaäärses metsas. Ilm oli vahelduva pilvisusega osaliselt sademetega (ilmateate põhi lause). Parimaks naturaalseks valguseks võiks pidada pilvist ilma, kus läbi pilvede on päike siiski näha. Kõige mõnusam ja pehmem valgus. Oleks seda vaid tihemini. Seega perfektse valguse, pilve möödumise ajaga tehtud panoraam. Kokku pandud kuuest kaadrist kasutades Photoshop CS3-s File>automator>photomerge'i.
(f16, 1/30, iso 100. 6 kaadrist kokku pandud)
Panoraami tegemine ei ole raketiteadus. Tuleb lihtsalt järgida 6 punkti.
1) Pildistada statiivilt
2) Kasutada manuaalset programmi ja samu parameetreid, et kõik pildid sama valgusega oleks.
3) Pildistada suurema kvaliteedi saamiseks vertikaalseid kaadreid.
4) Jälgida, et pilt oleks horisondiga paralleelselt, et pildid pärast kenasti kattuks.
5) Iga kaader peaks kattuma eelmise pildiga äärest umbes 20%. See teeb piltide kokku panemise lihtsamaks.
6) Järgima eelmisi viit punkti. KORRAS!!
1) Pildistada statiivilt
2) Kasutada manuaalset programmi ja samu parameetreid, et kõik pildid sama valgusega oleks.
3) Pildistada suurema kvaliteedi saamiseks vertikaalseid kaadreid.
4) Jälgida, et pilt oleks horisondiga paralleelselt, et pildid pärast kenasti kattuks.
5) Iga kaader peaks kattuma eelmise pildiga äärest umbes 20%. See teeb piltide kokku panemise lihtsamaks.
6) Järgima eelmisi viit punkti. KORRAS!!
7) Öine loodus.
Panin öösel kell 3 kaamera statiivil 1,5 tunnise säriga pildistama. Läksin majja ning......
.... jäin magama- seega ülesanne vajab veel täitmist..
8) Vihm looduses.
Vihma sadas palju. Siiski mitte piisavalt, et seda pildile jäädvustada. Vikerkaar tekib aga põhimõtteliselt iga saju korral, seega..
(f9,5, 1/180 sek, 70mm pealt käest pildistatud- vikerkaar ei pruugi piisavalt kaua püsida, et statiivi valmis sättida)
Vikerkaar on vihmasaju parim tunnistaja looduses!!
9) Inimtegevus ja loodus.
Kõige lihtsam ülesanne. Isegi Matsalu looduskaitseala radade ääres oli suitsukonisid ja muud prügi. Klõps koka pudelist seente vahel ja korras. Siiski ei tahtnud asja nii lihtsaks ajada. Läheneme keerukama filosoofiaga. Inimese püünised looduses. Okastraat sümboliseerib inimese poolset kägistamist, ent mitte tapmist... Ja juttu jätkub kauemaks!
(f9,5, 0,3sek, iso 100)
Selleks, et tekitada pinget okastraadi ja looduse, ehk tausta vahel pidin kasutama jällegi oma valgust. Tausta valgustab pehme valgusega välk, millele on lisatud 1/2 CTO (color temperature orange) valgusbalantsi muutev kile. Okastraati valgustab välk, mille valgus on tunduvalt külmem. Eesmärk saavutatud. Okastraat on kalk ja loodus, ehk taust mahe ja värvikas.
Selleks, et tekitada pinget okastraadi ja looduse, ehk tausta vahel pidin kasutama jällegi oma valgust. Tausta valgustab pehme valgusega välk, millele on lisatud 1/2 CTO (color temperature orange) valgusbalantsi muutev kile. Okastraati valgustab välk, mille valgus on tunduvalt külmem. Eesmärk saavutatud. Okastraat on kalk ja loodus, ehk taust mahe ja värvikas.
Lisan veel mõned kaadrid, mis ülesannetesse ei sobi, ent on muhedad.
Juttu ei viitsi neile lisada, sest see on ikkagi fotoblogi...
kuule joosep, päriselt, loobu sellest spordijogast. need viimased looduspildid on nii ägedad. Äkki oled sina see kes mõne aja pärast pahandab kui keegi pohlal ja jõhvikal vahet ei tee?? samblapoiss ja seenepoisid teevad iga kell higistele korvpalluritele ära:)
ReplyDeleteMa olen täitsa võõras aga... looduspildid on tõesti ilusad, ise ma nii ilusaid pilte teha ei oska aga aru saan küll kui head pilti näen.
ReplyDeleteJõudu!
P.S: Suusaparkla jäi ka kuidagi eriti meelde :)
Need on piibelehe marjad.Jõhvikast ja pohlast on asi kaugel.On mürgised.
ReplyDeleteMulle meeldib see f16, 1/30sek, iso 100 kaader.
ReplyDelete