"Pop out" photography.

Arhiivis surkides leidsin ühe vahva pildistamise, millest midagi õpetlikku kirjutada. Nimelt oli vaja pildistada õhtulehe moe erilehe jaoks modelli koos koolilõpu riietega. Pildistamine leidis aset Tallinna Ühisgümnaasiumi ruumides. Meikar ja stilist ja modell olid olemas. Nemad tegid oma tööd hästi. See selleks, räägiks parem enda tööst- mis, miks ja kuidas.Täpsemalt peatuks sellisel teemal nagu "taust."

Portreede ja inimeste puhul on üldiseks reegliks see, et inimene pildi sisse ära ei sulanduks. Kui inimene ja taust on eristatamatud läheb jamaks. Vaatajale peaks pildi võimalikult lihtsaks tegema, ehk mida vähem kräppi taustal, seda parem.

Kuidas seda teha? Selle pildistamise puhul on head näited.

1. võimalus- pildistada kõrgemalt. Kui ma oleksin pildistanud järgnevat pilti silmade tasandilt oleksid taustale jäänud klassiruumide uksed, seinad, tahvlid ja kõik muu. Segapudru oleks pildi ära rikkunud. Seega kasutasin võimalust, ronisid (endale omaselt) aknalauale ning jätsin taustale lihtsa ja konkreetse, geomeetriliselt kena tausta. Ainult 1 meeter kaamerat liigutada ja tulemus on 10 kilomeetrit parem.





2. võimalus- jama taustalt kaotada. Selleks võib lohistada mööblit (muide interjööri fotograafid väidavad, et interjööri pildistamine on 90% mööbli nihutamist ja 10% pildistamist;) või muud mudru, mis häirib.
Teine võimalus on kasutada valgust. Kes mu blogi loevad, teavad, et minu actionportreed sportlastest on üldiselt väga tumeda fooniga. Valgustan välkudega sportlast, ent rõveda spordihalli räpased seinad jätan hoopis valgustamata. Sportlane on korralikult valgustatud, ent taust on täiesti must- probleem lahendatud- jama ei paista.
Moefotode puhul selline karm kärtsmürts lähenemine ei toimi. Modellid lendlevad pilvedel ja kõik peab olema ilus, hele ja värviline. Seega järgmise näite puhul häiris mind taustal olev kapp. Klaver läks kooli lõpetamisega kenasti kokku, ent mitte see kuramuse kapp. Kapp oli suur ja kõle- nihutamatu! Selleks, et kapp taustalt kaotada lisasin sellele välku ning muutsin sellega kapi täiesti valgeks. Case closed!

(Loll kapp)

(Kapp kaotatud)

3. võimalus- kasutada sügavusteravust. Mida rohkem ruumi on modelli ja tema taga oleva vahel, seda udusemaks taust muutub. Seega väga tihti pildistan ma portreesid nii, et modelli taha jääb hästi palju ruumi. Lisaks keeran kaameras ava võimalikult lahti (see aitab tausta veel enam udustada) ning voila. Kräppi pole..

Viimase asjana lisan alati inimesele contra valguse. See hele triip, mis pildil oleva neiu paremal käel on, ongi selleks, et teda taustast veel enam eraldada.

Pildistamise lõpus soovitas stilist mulle veel üht pildistamisnurka. Tegin pildi ära, rahu oli majas, ent vaadake neid punaseid ringikesi, mille sees olevad jubinad pildi täiesti väljakannatamatuks teevad. Kokkuvõttes proovin ikka ise oma taustad leida. Kui järgite minu antud nippe muutuvad ka teie pildid puhtamaks, ehk paremaks.



Vot nii.. Küsimusi?