Thursday, March 4, 2010

Road to Sochi 2014...

Olümpatõrvik kustutatud. Medalid jagatud. Rõõmu ja kurbusepisarad valatud. Aeg teha kokkuvõte Vancouver 2010 olümpiamängudest.

Kas minu esimene olümpia õnnestus? Kas ma tegin kõik nii hästi kui võimalik või suutnuks teha paremini? Mida olümpiast meenutada? Mida endaga Vancouverist kaasa võtta?

Kõik need küsimused olen enda jaoks läbi mõelnud. Arvan, et esimese olumpia kohta polnud tulemus paha. Sisseelamisest tingitud rahmeldamine viis esimeste päevade fotode kvaliteedi alla. Mida vähem päevi jäi OMi lõpuni, seda rohkem ma teadsin, mida, kus ja kuidas. Sestap suurimat rahulolu pakuvadki viimased pildid. Oleks mängud nädalakese veel kestnud...

Kui sportlased väidavad, et olümpia ei ole proovimiseks, harjutamiseks, siis fotograafidel on asi teistmoodi. Meie hangime kogemusi just siis, kui kõik maailma tegijad on koos. Uurime, arutleme, testime ja õpime. Arvan, et viimase kolme nädalaga olen õppinud rohkem, kui viimase aastaga kokku.

Lisaks oli OM mulle hüppelauaks tulevikku. Kui oma kaarte õigesti mängida ja elu võimalused ära kasutada võib seda olüpiat pidada aastaks null. Siit hakkab minu ja fotograafia aja arvamine. Minu ja foto tegelik koostöö. Töö, mida ei piira väikene Eesti ning selle silmaklapid...

Kui vaadata minu OMi portfooliot ja Õhtulehe olümpiakülgi, siis vähesed pildid kattuvad. Minu hea pilt, lehe hea pilt ja loo hea pilt on kolm erinevat asja. Siiski võib öelda, et igas kategoorias sai töö kenasti tehtud. Keegi ei kurtnud. Vastupidi, pigem kiideti. Alati võib paremini, kuid alati võib ka tunduvalt kehvemini minna. Õiged järeldused saab teha peale Sotši olümpiat.


Siin siis enamus küljed, mida toetasid minu tehtud fotod..




















Kuna ma kõigile oma blogi lugejatele suveniiri kaasa ei toonud (Põhjuseks: 20kg oli pagasi maksimum..) siis kingin teile FOTO vahtrasiirupist. Pilt on täiskvaliteediga, niiet sikutage alla ja pange desktop wallpaperiks. Või ehitage endale ise stuudioboks ja pildistage wallpapereid päevast päeva...




PS! Tänan Märti, Jaani, Raigot, Raunot, Eda, Mihke-Markust, Peepu, Kari, Kaid, Francki, Steve'i, Odd'i, Vincent'i, Nick'i, Rick'i, Porterit, Peterit, Chuck'i ja Reelikat, kes kõik olid mulle abiks ja kannatasid mind terve see pingelised kolm nädalat.

Nüüdsest võtan aja maha ja postitan siia korra, paar nädalas. Stay tuned!!

1 comment: