Rocki ja Kalevi cheerleaderid!!

Eelmisel paaril n2dalal oli mul palju tegemist kuna pidin pildistama k6iki Rocki ja Kalevi tantsutydrukuid. Kokku neli p2eva pildistamist pluss Suurhalli ja TY spordihoone broneerimine, organiseerimine pildistamiseks. Toimetamist oli palju aga tulemus oli ka vahva. WinWinWin systeem! M6ned n2ited...




















Tegelikult on igast tantsutydrukust umbes 20 erinevat kaadrit, mis avaldatakse www.topgirl.ee lehel homsest (teisip2ev) kuni finaalseeria l6puni. Iga p2ev 1 tydruk. Seega uurige j2rgi!

Miks ma t2pit2htede asemel numbreid kasutan? Sest paiknen hetkel New Yorgis ja siinsed klaviatuurid ei ole t2pis6bralikud. Finaalseeria Kalevi ja Rocki vahel peaks kestma paar kolm n2dalat, mis on t2pselt see aeg, millal ma usas olen ning oma blogisse eriti midagi kirjutada ei saa, seega nautige kossu (me peame mingit m6ttetut NBAd passima siin) ja tydrukuid!!

Leia mitte millestki midagi!

Paar nädalat tagasi tahtis Eesti lauatenniseliit, et ma pildistaksin neile Alari Lindmäe memoriaali/Butterfly Cupi, mis on nüüdsest lülitatud esimesena baltikumist maailma lauatennise föderatsiooni (ITTF) kalendrisse. Algul mõtlesin, et mis siin ikka. Klõpsklõps ja raha tuleb. 

Siiski ei saa asja enda jaoks nii igavaks ajada. Igal tööl peab olema mõte. Isegi s*tta annab ilusasti pildistada! Miks siis mitte lauatennise pildistamisega endal päev põnevaks teha?

Tuli leida point! Keskendusingi üksipulgi mängijate pilkudele. Võimalikult lähedalt ja täpselt proovisin fikseerida nägusid, ilmeid ja emotsioone. Terve päev pildistamist kujunes vägagi huvitavaks. 

Siinkohal ettepanek kõigile, isegi kui peate pildistama oma vana kruvikeerajat, et see hiljem netis müüki panna, tehke seda isuga. Endal on põnevam.  Kogemused ning avastamisrõõm tulevad veel pealekauba. Winwinwin süsteem mittemillestki!

Muide, asja tegi veel põnevamaks see, et antud saalis normaalse säritusega pildi saamiseks pidin kasutama parameetreid iso 1250, 1/250sek, f2.8 ning otsa keerasin 300mm objektiivi (sellega pildistatakse tavaliselt jalgpalli)

Ajakirjandustava murdmine.

Viimastel päevadel on minu vahvad ideed lumepallina suurenenult, mu enda elu raskeks teinud.

Võiks ju üle põlve "tavaliste" kaadritega 15 minutiga pildistatud saada. Aga ei. Mul on ikka vaja asi keeruliseks ajada. Siiski ideed, mis õnnestuvad näevad kuradi head välja. Mis siis selgub?

Kõik ajakirjanikud, kes sportlastest persoonikaid teevad, tahavad loo juurde lahedat pilti, mis lugejat loo juurde tõmbaks. Kokkuvõttes, kui luban inimest pildistada oodatakse mul ebatavalisi pilte, ehk kui ma selliseid pilte ei tee on jama. Jama, mille ise olen endale tekitanud...

Tihtipeale oodatakse auhinnapilte olukordadest, kust hea pildi saaminegi keeruliseks kujuneb. Hing ei anna rahu.. Mõtlen end oimetuks, ent välja mõtlen. Firmamärki (ebaklišee) ei tohi käest lasta.

Mõned näited:

(Oleks ju võinud Tallinna spordihallis Mikk Pahapilli treenimas pildistada aga ei. Oli ikka vaja päev varem spordihalli ümbrus läbi uurida ja leida arhitektuurilise (Pahapill õpib TTÜs arhitektuuri ja on täielik fänn) sisuga võttepaik, millel minu firmamärk juures on. Success!)

(Miko Mälbergiga sama lugu. Keegi ei oleks arvanudki, et keegi viitsiks niimoodi ühe pildi pärast punnitada. Punnitasin. Success!)

(Miks ei võinuks Indrek Visnapuu loo juurde panna tavalist pilti karjuvast treenerist? Sest nii oleks igav. Elu on ju vaja keeruliseks ajada. Teema on vaja keeruliseks ajada. Pildid on vaja keeruliseks ajada. Võibolla liigagi keeruliseks. Visnapuu Rodini "Mõtleja" ("Dante") rollis)

 

(Oliver Venno on tagasihoidlik võrkpallur, kes teeb parasjagu lõpueksameid. Aega ei ole. No way, et ma teen temast trennis mingit jama. Läbi ussim***i orgunnisin ta endale pooleks tunniks stuudiosse. Kui ta juba kohal oli, oli kõik lihtsam. Ülakeha saime paljaks ning beebiõliga määrisime selja läikima. Success!)