Seisa!

Eelmine nädal külastas Eesti esirattur (maaila 12.) Rein Taaramäe kodumaad. Ajakirjandus kasutas võimalust ja röövis Taaramäelt terve päeva. Viie intervjuu sisse mahtus ka Õhtuleht. Meile oli antud täpselt üks tund. Seda siis nii pildistamiseks, kui ka intekaks. Kuna jutt on mingil määral tähtsa või pigem vajab rohkem aega, siis mul oli pildistamiseks ainult paar minutit.
Paari minutiga ei tee fotograaf modelliga üldiselt midagi ära. Taaramäest lahedaid emotsioone ja/või tsirkust paluda ei saaks. Okei, paluda saaks aga tsirkuse vormistamine pildiliselt võtaks liigselt aega. Nendeks hetkedeks peakski rohkem visuaalsele poolele mõtlema.

Jõudsin intervjuu toimumispaika mõned minutid varem. Seega oli mul umbes tunnikene aega koht, valgus ja idee valida. Kui intekas oli poole peal olid mul juba välgupoisid valmis ja taustapoiss siramas.

Intekas läbi, panin Taaramäe märgitud kohta seisma, klõpsklõps, maksimum 2minutit ja korras.

Pilt tuli okei ning üks mu kolleeg küsis, et Joss, mis värk sellega on, et sinu pildil on rattur, kes lihtsalt seisab ning mitte midagi ei tee, ent ometi näeb see pilt jummalast lahe välja.

Vastama peakski siis nii, et kui pole aega modelliga tegeleda, peab tegelema tausta ja kompositsiooniga, et pilt hea välja tuleks. Thats it!