Jumalaga, Nenad!

Ehk jõulusokk toob võidukama aasta...

Ääd uut!

Jõuluinglid

Kuidas teha iga aasta samasuguseid kinke nii, et need ei ole samasugused? Kõik on iga aasta samade kinkide peale väga õnnelikud??

Okei, kõik fotod on erinevad, kuid kui pildistada väikeseid lapsi, siis aastane vahemik muudab piltide väärtust/erinevust veelgi.

Seekord siis pildistasin jällegi õe lapsi (pildistamine on kink õele ja lastele, pildid lähevad nii minu vanematele, õe mehe vanematele ja vanavanematele jnejne- kõik on häpid!).

Valgustus oli lihtne nagu 2+2. Valge tekikott sai katki rebitud- sellest sai koduse stuudio taust.
1. pisikene canoni välk sinise geeliga tegi tausta pastelseks sinakaks.
2. suur henseli sofbox oli põhivalgus.
3. hensel vihmavarjuga hairlight/separationlight/contra.
4. väikene canoni välgupoiss täitis seinapõrkega varjud.








...ja kõige lõpuks muidugi isand kass, kes hetkeks fotokotist väljudes ei pannud pahaks natukene poseerida...

Häid pühi!!

Jõulud tulid varakult. Lumi maas ja kingid käes...

Õhtulehe iga aastane parima foto konkurss lõppes mulle kurvalt. Teine koht. Nagu öeldakse, kuld ja pronks võidetakse, hõbe kaotatakse.. Pilt on varemgi blogist läbi käinud(lugege selle pildi tegemisest siit). Tegu siis Miko Mälbergiga, endise ujujaga, kes nüüd ärimeheks hakkas.



Pisarad pühitud, padi kuivatatud..
Aasta 2008 parima spordifoto valimine lükkus selle aasta lõppu. Ja voila- see võit tuli minu õuele. Jess! Väidetavalt (ise ma auhundade üleandmisel ei käinud) oli võit üsna ülekaalukas. Fotol hinnati nii kõiki komponente kui hetke tabamist, kui ka hetke tähtsust.

Gert Kullamäele, kes kindlasti minu blogi iga päev loeb, olen nüüdsest suure tänu võlgu. Tänu tema tabavale kolmesele ja minu tabava kolmese tabamisele oligi pilt käes... Tabav!?


Kuidas see juhtus: Rocki ja Permi Eurocupi esimene mäng Tartu ülikooli spordihoones. Viimane veerandaeg. Rock on napilt paari punktiga taga. Platsile tuleb ei keegi muu kui Eesti esisnaiper Gert. Nii.. Mängu alguses panin tähele, et kui Gert kolmese teele laseb jääb ta ise liikumatult pingeliselt vaatama, kas kera ka rõngast läbib. Seega, liikusin täpselt korvi ja kommentaator/taustaelement Rauno Pehkaga samale joonele. Lisaks proovisin timmida oma positsiooni nii, et kui Gert tõesti nurgast kolmese teele paneb jääb korv palliga pildi ülemisse ossa, Gert ise keskele... Nii ka seekord läks! Töövõit!

Lisaks võitis Rock kolmest kohtumisest kaks ning see võit viis neid Eurocupi finafourile Küprosele.. Arvake ära milline fotograaf tänu Rockile nädalake kuuma päikese käes basseini ääres beežitas..

PS! Martinsonide dünastia teine osapool Jaan, sai aasta spordilugude konkursil KÕIGEST teise koha..
Niiet, paps, kurat, mis sa jamad, hakka kirjutama!!:D:D

Tõkkehüppevõtted

Mõned nädalad tagasi pidin pildistama noort kergejõustiklast Rasmus Mägit, kes on muide Maris Mägi vend. Väidetavalt oli tema trump tõkkejooks. Seega tõkked ja Rasmus. Klõps!

Jaurasime päris pikalt. Rasmus oli asjaga päri, sest ei pidand tänu pildistamisele kooli tagasi minema. Matemaatika vs. modelli töö...?? Rumal küsimus!

Miks me nii kaua pildistasime...

1. Tõkked pidi täpselt sättima, et tekiks kena ruumiline kompositsioon. 10min.
2. Kasutada oli kaks välku. Üks vasakult läbi vihmavarju- key light. Teine pidi valgustama tõkkeid nii, et tausta läbule valgust ei langeks. Kahjuks oleks Rasmuse näo varju külg liiga tumedaks jäänud, seega varastasime ajutiselt inventari ruumist valge reklaamplakati. Selle panime Rasmusest paremale peegeldiks. 20min.
3. Reaalne pildistamine. 10min.



1. Olemasolev rõve roheline valgus ära tappa. St seadistada settingud nii, et pilt ilma välkudeta oleks täiesti must. 1min.
2. Valguse vihk pidi tulema ülevalt. Selleks kasutasin VALi (Voice Activated Lightstand- sõber Andres), kes tribüünilt snootiga (valgusvihku kitsendav toru välgu otsas) välku Rasmusele suunas.
3. Teine välk pidi valgustama Rasmuse nägu. Paremalt seega.
4. Kuna paremalt vasakule hüpates jäi hüppe haripunktis Rasmuse käsi näole ette, siis pidime ta teist pidi hüppama panema.
5. Sättimine võttis aega 20min, reaalne pildistamine (õige hetke ja asendi tabamine) 15min.


Mõlema pildi puhul säri 1/250 sek, ehk maksimaalse säri, mis sünkroniseerub kaameraga.
Ava 4.0 ja iso 100. Välkudel siis vastavalt 1/4 võimsus +- 1EV. 76minutit ja thats it!

Nädalavahetus Kuusamos

Kui Eestis sajab jogurtit ja lirin/lörin ajab marru, siis Kuusamos suusatamise MK- etapil oli lumi maas. Kuid lörinad lörisesid ikkagi. Nii nagu ilm oli ka meite suusakunnide/kuningannade esitus kesine.

Postitused on ajakirjanike süstematiseerituse (loe: viitsimise) tõttu kinni. Kui pilt pole ilmunud ei saa ka blogis sellest rääkida. Seega lihtsalt mõned kaadrid Kuusamost ning luban lähiajal paar väga põnevat postitust, kui süstematiseeritus lubab...


(Pildi teeb huvitavaks see, et taustal olev maailma suurima fotoagentuuri AP fotograaf momendi pildistamise asemel nina nokib..??)

(Tabloo esikümnes Kristina end seekord ei leidnud. Küll ta jõuab..)

(Virrvarr Mati Alaveri ümber. Kes, miks ja kuidas?)

Mis värvi on armastus??

Aga mis värvi on valge sein? Hall taevas? Lollid küsimused? Üldsegi mitte! Vähemalt fotograafia vallas. Sellest hetkest, kui maailmasse sai valgus ning värve osati kemikaalide abil salvestada on kirgas palett fotodel ülimalt tähtis.

Kuidas siis manipuleerida värve sellisteks nagu me tahame? Kuidas saada mällu sööbinud kirgas päikeseloojang ka fotol sama kirkaks ning taevas sinisemaks? Alustame algusest.

Lihtsaim viis valgest seinast must sein teha on sellele mitte valgust (välku) peale lasta. Lihtsaim viis mustast seinast valge sein teha on see valgusega (välguga) heledaks lüüa.

(See pilt on tehtud valgel taustal. Kuna aga taustale valgust ei lange ongi stuudio lumivalge sein tumehall.)

Siiani on kõik käkitegu. Kui me aga näiteks hallist sinist tahame saada...?
Kui pildistame inimest ning valgustame teda välklampidega (mille valgustemperatuur on 5500K, ehk siis täiesti valge päevavalgus) ei juhtu midagi- taust jääb halliks ning inimene korrektse värvusega (värvusetusega) valgustatuks.

Kui me aga soojendame välgu valgust CTO (color temperature orange) geelidega orantsiks, muutub ka inimene orantsiks. Selleks, et orants inimene valgeks saada, peame orantsile lisama sinist (Seda saab siis teha, kas kaameras white balance "tungsten-i" peale sättides või pärast photoshopi camera raw's valgusbalantsi kursorit nihutades). Loogiline!? Ja kui inimene muutub sinist lisades valgeks, muutub hall sinist lisades... Siniseks!!


(Kaader soojendatud välkudega, ent valgus balantsi muutmata, ehk sinist lisamata)

(Tungsten valgus balantsiga pilt, ehk kaader, millele on lisatud sinist värvi. Voilaa, taevas on rikkalik sinine, Eveli Saue aga valge)

Siit edasi mõeldes. Kui päikese loojangu toonid jäävad mõnikord pisut tuimaks võib sama trikki teha roheliste window green filtritega. Inimene valgustada roheliste välkudega ning hiljem rohelise eemaldamiseks purpurset (magentat) juurde lisada. Selle tulemusena saabki taeva rikkalikuks punaseks.



See toonide muutmine on tuntud color key shifting (põhivärvuse nihutamine vms.) nime all. Seda kasutavad väga paljud maailma tipp fotograafid. Ei ole see taevas kunagi nii punane reaalsuses olnud, kui pildi pealt paistab. Erinevad filtrid ning key color shifting ja vapustavad värvid ongi olemas.

Pista oma kaamera....

Olete näinud kaadreid, mis on tehtud täiesti ebareaalsete nurkade alt? Korvilaua tagant, jalgpallivärava tagant, hoki värava SEEST jne..
Ega minagi kehvem saa olla, kui Hr. Sports Illustraded või Hr. Reuters. Seega ookeanitaga käies astusin läbi B&H photo and video New York superstore'ist (mis on liialdamata sama suur kui Tallinna Stockmann ja sellega ka maailma kõige suurem fotopood) ning soetasin endalegi Pocket Wizardite komplekti, millega saab teist kaamerat distantsilt lahti päästa.

Nii ja hakkasingi katsetama:


(Eesti - Portugal. Kaamera sokutasin värava taha ning ise istusin nurgalöögi lipu kandis. Iga võimaliku olukorra ajal pigistasin Pocket Wizardi saatja nupukest. Ainus korralik võimalus sai tänu teisele kaamerale ka jäädvustatud. Siiani pole väravat õnnestunud tabada. Küll on löödud teise nurka, küll olen ise hiljaks jäänud. Aga küll see koll kunagi tuleb...)


(Pärnu VK - Tallinna Selveri vahelise matši ajal pistsin kaamera pärnu võistkonna toolide alla. Alguses üritasin kaamerat kohtuniku posti kõrvale panna, ent meie kuulus võrkpallikohtunik Mehis palus ohuse mõttes riistapuu eemaldada. Alguses ei saanud pallurid aru, mis kuradi must junn neil tooli all klõbiseb, ent peale viikuvest uurimist hakati vaikselt itsitama. Esna tegi mulle isegi kaamerat nähes huumorit: "Viskan rätiku peale või?!")


(Kalev/Cramo hävitava skooriga mängus pistsin kaamera jällegi platsi nurka, et tabada kedagi kolmest pommitamas. Kuna meie "mehed" eriti viskele ei saanud, siis esimeselt poolajalt saingi kõigest ühe söödava pildi, mis aga õnneks suurena lehte läks. Jess!)


(Varemgi räägitud Raja ja Taimsoo paarirakend koosluses Martinsoni kaameraga oli viimasele tipphetk. Pea saja tuhandene komlekt teibiti kenasti paadi külge kinni lootuses, et poisid ülepeakaela vette ei vulpsataks. Ei vulpsatanud. Joppas.)

Kes on peast täiesti põrnunud võib külastada lehte, kus pakutakse kaameraid, mida saab pista vägagi ekstreemsetesse kohtadesse (vormeli kapotile, surfilauale, mägiratturi rattaraamile, rulale jne) Kes on huvitatud, uurige värki!


Edaspidi proovin kaamerat kossus korvilaua taha panna ning mõttes on veel teisigi lahedaid ideid, mida konkurentide tõttu veel välja ei lobiseks. Elame, paneme kaameraid lollidesse kohtadesse ja näeme...

Ramsau aurav kroon.

Müstika. 3 km kõrgusel mägede sõõris on 60-90 meetrine jääkiht. Kiht hoiab lund jahedana aastaringselt. Vatitupsud tuhisevad suusaradade vahel. Suusatajad on pidevalt pilves..








Justkui vanapagana katlas usjastel makaronidel libiseksid meie Vancouveri olumpiavõitjad. Äge!

Lahinguvarustus

Homme lõunal lendan Austriasse, Ramsausse, Eesti suusakoondise treeninglaagrisse. Kristina, Jaak ja Andrus sahistavad seal trenni teha.

Lennujaamades fotokotti kaalule asetades hakkan alati mõtlema selle üüratu hulga tehnika peale, mis lahingusse kaasa on võetud. Nii rahaliselt, kui kaalult on fotokott täiesti uskumatu asi. Seegi kord pakkisin staffi kokku ning tegin asjadest paar klõpsu.. Mis siis vaja läheb, et laagris suusklejaid kajastada...

Objektiivid:
1. 15mm fisheye f2.8. (13 000.-)
14. 300mm f2.8 (84 000.-)
13. 70-200mm f2.8 IS (34 000.-)
4. 50mm f1.8 (2 000.-)
17. 16-35 f2.8 (27 000.-)

Läpakas:
15. Macbook pro (27 000.-)

Kaamerad:
17 ja 2. Eos 1d mark 2n (2 x 60 000.-)

Välgud:
8. 550ex ja 580ex 2 (2 x 8 000.-)
8. sünkroonkontakti juhe (1 000.-)
16. värvuskorrektsiooni filtrid.
3. Pocket wizard control TL süsteem välkude päästmiseks ja remote kaamera jaoks (6 500.-)
18. vihmavari portreede jaoks.

Muu nodi:
11. kolm 8gb mälukaarti ja kaardilugeja (5 000.-)
12. teip (fotograafi odavaim sõber)
6. kuus akut koos akulaadijaga
10. statiiv remote kaamera jaoks. (600.-)
7. statiiv 300mm objektiivi jaoks (2 500.-)
9. cir-pol filter (1 000.-)
5. patarei hunnik.
Fotokott (4400.-)

Kogu kama kaalub kokku pea 20kg ja maksab siis 344 000 krooni (hinnad panin ümardades- kus tuhanded on mängus, seal sajalisi ei loeta..)

Seltskond peab oma koju (Lowepro vertex 300) kenasti ära mahtuma ning suure punnitamise peale mahubki...





PS! Pildid ei ole eriti kvaliteetsed, sest vastasel korral poleks saanud palju vidinaid pildistada. Lisaks on esimesele pildile juurde pandud mu teine kaamera, kes esimest kaamerat pildistas. Ja fotokotist on ka sama kaamera ja objektiiv puudu.


Kohtume Ramsaus, kus tulevased Vancouveri olümpiavõitjad treenivad...

Klõpsu fenomen!?

Sorisin 2006aasta fotoarhiivis ja meenutasin pildistamisi. Ihu läks jahedaks, kui mõistsin, et iga viimnegi klõps on selgelt meeles. Alustades sellest, mis ilm antud päeval oli ja lõpetades pildistatava sõnadega. Imelik aga plõks justkui salvestab pildi mitte ainult kaamera mälukaardile aga ka ajju.

Kui fotograaf ja pildistatav pilke vahetavad, siis kaamera jäädvustab. Sellega koos sööbivad juhtumised ka fotograafi mällu. Mis saab pildistatava mälupildis? Kas inimesed mäletavad vastandlikke hetki või on see pelgalt fotograafide kiiks..?

Mõned inimesed, keda pole vaja tutvustada, vaatamas mulle otse silma...

PintsList..

Natüürmort pudelite ja pirniga, 60x45cm õli

Murtud mees, 60x40cm, õli.

Lilled, 40x35, õli.

Tegelikult peaksin mainima, et objektiiviga suudan paremaid pilte meisterdada, kui pintsliga...

Aiaiai..

Eesti koondise mäng Hollandiga oli paljudele spordisõpradele tuline närvide põletamine. Eriti viimase geimi lõpp. Punkt Eestile, punkt Hollandile, punkt Eestile, punkt Hollandile.

Kurat, lööge maha need pallid, siis kui vaja!! Okei, Holland on Maailma Liigas saanud tunduvalt rohkem pingelisi mänge, kui Eesti, ent.. Võimalus ju oli.
Pinget/kaotuse valu näitavad ka mängijate ilmed:






Loodame, et mängus Soomega ei karju Toobal rõõmust esimese geimi võidu, vaid viimase geimi võidu üle..