Thursday, May 24, 2012

Elu ongi seiklus!


Viimasest postitusest on möödas liigagi pikk aeg. Isegi bloggeri keskkond on muutunud. Farmi seiklus saab läbi juulis kui päevad täis saavad (88päeva). Siis nokin näppudelt rooste maha ja hakkan fotopommitamistest taas kirjutama...

Farmi päevi, teise aasta viisa jaoks, hakkasid kogunema pisikeses linnakeses, Childersis. Tööhostel oli vaakumis ja eestlased olid kõrges hinnas. Spencer Citrus Ranch pakkus meile koheselt tööd. Poolteist kuud sai iga hommik 5.30 ärgatud ning mandariine korjatud, pakitud, nokitud. 20dollari eest tunnis selline kogemus, hindamatu! Eriti veel inimesele, kes on raha eest vaid vilet suus hoidnud ning kaamera nuppe vajutanud.

(Mina ja Reelika mandariine korjamas)

Aeg sai jälle teise tähenduse. Tehases, kus mandariine karpidesse pakkisime, oleva kella patareid ei olnud tühjad. Olgugi, et seierid liikusid raskelt, oli probleem pigem ajuvabas robot-töös. Pauside ajal kulges aeg huvitaval kombel vastupidiselt. Relatiivsus teooria...

Ühel päeval sai robot-töö otsa. Raha oli kogunenud ning aju vajas restarti. Otsustasime osta auto ning külastada maailma suurimat liivasaart, Fraser Islandi (wiki). Looduse mitmekesisus ning võimsus lõi ajust viirused välja. Osssaaaaa efekt oligi see, mida tarvis oli.

(Oioioioioiii, mis tšunglivatti see auto siin taluma on pidanud)

(Maheno shipwreck ja meie)

(Champagne Pools)

(Esimene öö telksime vihmametsas. Teine öö tormises metsatukas ning siis mererannas.)

Üheksa surfarit kümnest kohtuvad siin haidega. Haidele surfarid otseselt ei maitse, seega otsustasin ka ise nendega tutvust teha. Mullitasin tunnikese, ent eestlasi haid vist kardavad. Ega ma enda alla ulpides vaadata ei julgenud. Haidega on tegelikult nüüdseks koos surfatud.

(Uus laud, mille ostsin riigist lahkuvalt backpackerilt 80% pärishinnast odavamalt)


(Haisid ootamas)
 Kahe kuu jooksul pole ma kaamerat kätte võtnud. See aeg, mis lubab mul hetkel tšungli elu nautida, võib olla viimane. Time-outid aitavad mõttel konsentreeruda ning uue hooga edasi möllata. Manufaktuuritöölise silmadega enda ametit vaadates valgub adneraliin näppudesse. Andke ainult ette..

Lähitulevikust veel nii palju, et eelnev tööandja (guugli tõlkija tõttu nimesid nimetamata) oli hajevil austraallane, kes lubas piimajõgesid ja pudrumägesid. Tundsin, et ei olnud iseenda peremees. Tööd küll oli aga palkasid pidi lõpus lunima jne. Olen piisavalt tugev, et end nende gravitatsioonist eemaldada ning võtta ette uued jahimaad.

(Uued jahimaad mõtteis)

Thredbo on Austraalia suusakuurort. Juulist oktoobrini lendavad sinna kohale massid, kelle pildistamisega teenib raha firma "Hot shots." Nende töökuulutusele vastates oldi minust huvitatud. Ütlesin jah! Graafik on vaba, lumelauaga mööda mägesid tiirutades, tuleb päevas ette kanda 40 pilti inimestest, kes neid pilte ise ostaksid. Keskmine teenistus väidetavalt 1200$ nädalas ning fotograafe kümne ringis. Hea koht tutvuste loomiseks ning ehk avanevad uued uksed, millest septembris/oktoobris Sydneysse naastes, ehk hoogsalt sisse saaks astuda. Elame näeme!

PS! Kui Austraaliasse tulles toaletti peate kasutama, siis veenduge, et seal konna ei hulbi.. Sest tavaliselt hulbib.. ;)

3 comments:

  1. Andis ikka oodata, aga ära tasus! Jõudu uutel jahimaadel!

    ReplyDelete
  2. Tänud. Siin, kus hetkel asume ei ole elektritki. Auto sigaretisüütajas saame kordamööda akusid laadida. Netipulgaga saan natsa kallis internetis olla (3gb 40€). Aga tänud. Isu on suur. Küll siin pulli hakkab saama;)

    ReplyDelete
  3. Kuna uusi postitusi pole peale tulnud otsustasin hakata lugema vanu postitusi. Ei kahetse, olen õppinud ühte blogi lugedes rohkem kui kuskil mujal. Jätka samas vaimus!

    ReplyDelete